Eestis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohtumõistmist korraldavad kohtunikud, kelle nimetab ametisse Vabariigi President. Kohtunikuks saavad kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne. Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole ringkonnakohtu otsusega nõus, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Kolmas aste on Riigikohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras
oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5. Põhiseaduslik kolmeastmeline kohtusüsteem, mis sisaldab endas nii üldkohtuid, halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, vastab Eesti õigusemõistmise vajadustele. Kohtusüsteemil on piisavalt arenguvõimalusi tõhusa õigusemõistmise tagamiseks. 6. Kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne on õigusemõistmine. Selle ülesande paremaks täitmiseks tuleb kohtusüsteem vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtusüsteemist ka vastavad struktuuriüksused. 7
oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5. Põhiseaduslik kolmeastmeline kohtusüsteem, mis sisaldab endas nii üldkohtuid, halduskohtuid kui ka Riigikohut, mis on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, vastab Eesti õigusemõistmise vajadustele. Kohtusüsteemil on piisavalt arenguvõimalusi tõhusa õigusemõistmise tagamiseks. 6. Kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne on õigusemõistmine. Selle ülesande paremaks täitmiseks tuleb kohtusüsteem vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ning eraldada kohtusüsteemist ka vastavad struktuuriüksused. 7
Kui on rahaline nõue teiselt isikult maksimaalselt 6400 eurot. 4. Rahvakohtunikud, rahvakaasistujad. Rahvakohtunikuks saada võib kandideerides. EV kodanik, eesti keelt peab oskama, teovõimeline, antud piirkonnas elanud vähemalt 5 aastat. Vanus 25-70 aastat. Kriminaalhooldusametnikud peavad jälgima kas on esitatud nõuded: see inimene peab viibima igapäevaselt oma elukohas, peab käima etteantud aegadel kriminaalhooldusametniku juures vestlemas, aru andmas jne. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. Kohtuesimees 5 a. Ametis või 2 korda 5 a. Arutatakse haldusasju siin kohtus. · Teise astme kohtud: Ringkonnakohtud: Tallinna ja Tartu. 7 päeva teatamine, 15 päeva kaebuseks. Ringkonnakohus võib olla ka apellatsioonikohus. Kolleegiume on 3 tükki: tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium. Ringkonnakohut juhib kohtuesimees. Võib ametis olla 7 aastat. · Kolmanda astme kohud: Riigikohus: asub Tartus.
Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Kõrgeim kohus ehk Riigikohus asub Tartus. Eesti õiguskantsler-Indrek Teder, Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Avalik haldus. Bürokraatia
Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Kõrgeim kohus ehk Riigikohus asub Tartus. Eesti õiguskantsler-Indrek Teder, Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Avalik haldus. Bürokraatia
53. Kirjeldage kohtunikus saamise võimalusi ja tingimusi, kohtunike sõltumatuse tagatisi, ametikitsendusi, kohustusi. ei või tööta üheski muus ametis, v.a. õppe ja teadustöö ei või olla ka vahekohtunikud, ega keegi muu 54. Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja millised on need Eestis. üldkohtud arutavad edasi kui halduskohtutest on edasi saadetud, sest teises ja kolmandas astmes ei ole halduskohtuid erakorralisi kohtuid ei või Eestis PS alusel moodustada erikohtud on halduskohtud MAAKOHTUD TEGELEVAD TSIVIIL, KRIMINAAL JA VÄÄRTEOASJADEGA Halduskohtud tegelevad AVALIK-ÕIGUSLIKE VAIDLUSTEGA JA HALDUSTEGEVUSEKS LOA ANDMISEGA RINGKONNAKOHTUDES TOIMUB MAA JA HALDUSKOHTUTE LAHENDITE LÄBIVAATAMINE EHK APELLATSIOONIKOHUS Riigikohus on kohtu kõrgeim aste, tegeleb PS järelvalvega, Kassatsioonikaebused, kohtuvigade parandamine, muud seadustest tulenevad asjad 55
s,kriminaalõigus,haldusõigus Maakohtu ning halduskohtu(1.astme) esimees nim. 7-aastaks ametikohale. Ringkonnakohtu(2.astme) esimees 7-astaks. Riigikohtu(3.astme kohus) esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul 9-aastaks. Isik, kes esitab maakohtusse avalduse, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja (maakohtuid on Eestis 4 ja ülejäänud käivad vastavalt nende alla) Harju maakohus; Viru maakohus; Pärnu maakohus; Tartu maakohus Halduskohtuid on 2- Tallinna ja Tartu- probleemid inimese ja riigi vahel, arutavad esimese astme kohtuasju. RINGKONNAKOHTUD-pöördutakse juhul, kui ei olda rahul I astme kohtu otsusega, esitatakse apellatsioon ehk kaebus. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt-s.t. et apellatsioonikaebusega ei tegele mitte üks vaid mitu inimest (kohtukolleegium) Eestis on 2 ringkonnakohust-Tallinna,Tartu RIIGIKOHUS- Tartus- kõrgeim kohus. Siia esitatakse kassatsioon (II astmest- > III astmesse).
kohtud on ringkonnakohtud ning kõrgeim kohus on Riigkohus. Kui on esitatud apellatsioon esimese astme kohtu otsuse suhtes, vaatab selle läbi ringkonnakohus. Riigikohus tegeleb 20 kassatsioonikaebuste ning teistmisavalduste arutamisega ning on ühtlasi ja põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Eestis on neli maakohtut: Harju maakohus; Viru maakohus; Tartu maakohus; Pärnu maakohus Halduskohtuid on kaks: Tallinna halduskohus; Tartu halduskohus Ringkonnakohtuid on samuti kaks: Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus asub Tartus.35 KOKKUVÕTE Referaadi eesmärgiks oli uurida karistustõigust ning sellega seostuvat. Teema jaotus seitsmeks peatükiks ja nende alampeatükkideks. Karistusõiguse üleanne on kaitsa inimest või riiki. Kui isik on toime pannud süüteo, peab ta saama ka karistuse karistusseadustikus ette nähtud korras
hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik. 40. I astme kohtud, osakonnad: I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. 1. Kinnistusosakond seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. 2. Registriosakond e äriregister seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 3. Kriminaalhooldusosakond seal töötavad kriminaalhooldusametnikud ja nende kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on:
EESTI KOHTUSÜSTEEM. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline. Seda selleks et kohtu alusel oleks õigus taotleda kohtu asja teistkordset arutamis kõrgemas kohtus kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimuse võimalus. I astme kohtud on maa-ja halduskohtud. Maakohtuid on neli: Harju Maakohus (3 kohtumaja Tallinnas), Viru Maakohus (Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva ja Rakvere kohtumaja) ja Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Võru ja Põlva kohtumajad). Halduskohtuid on 2:Tallinna Halduskohus (Tallinna ja Pärnu kohtumaja) ja Tartu Haldukohus (Tartu ja Jõhvi kohtumajad). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil,- kriminaal,- ja väärteo asju. Halduskohtud arutavad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisiku vastu esitatud proteste ja kaebusi. II astme kohtud on ringkonnakohtud. Eestis on 2 ringkonnakohtud:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. Ringkonnakohus
Nõuded: õiguse magister, kõrge kõlbelisus, vajalike võimete ja isikuomadustega. Kitsendused: Ei või tööta üheski muus ametis, v.a. õppe ja teadustöö; ei või olla ka vahekohtunikud, ega keegi muu. 46. Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja millised on need Eestis. Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi astmelist ülesehitust. Üldkohtud arutavad asja kui halduskohtutest on edasi saadetud, sest teises ja kolmandas astmes ei ole halduskohtuid era- korralisi kohtuid ei või Eestis PS alusel moodustada. Maakohtud tegelevad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjadega. (Harju-, Pärnu, Tartu ja Viru kohtumajad) Struktuur: Kohtukantselei ja rahvakohtunikud. (I astme kohus) Erikohtud e. Halduskohtud tegelevad avalik-õiguslike vaidlustega ja haldustegevusks loa andmisega. (Tallinna ja Tartu kohtumaja. 4tk lisakas asuvad Jõhvis ja Pärnus) Ringkonnakohtutes toimub maa ja halduskohtute lahendite läbivaatamine e apellatsioonikohus
hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik. 40. I astme kohtud, osakonnad: I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. 1. Kinnistusosakond seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. 2. Registriosakond e äriregister seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 3. Kriminaalhooldusosakond seal töötavad kriminaalhooldusametnikud ja nende kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on:
Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Eesti kohtud: Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus. Maa- ja halduskohtud jagunevad kohtumajadeks. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Riigikohus Tartus Kohtunik: Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes: On täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava oskab eesti keelt kõrgtasemel on kõrgete kõlbeliste omadustega
64. Eesti kohtusüsteem (millised kohtud kuuluvad I astmesse, II astmesse, III astmesse) Eestis toimib kolmeastmeline kohtusüsteem. Koosneb kuni 2006. aastani maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1. aste), ringkonnakohtutest (2. aste) ja Riigikohtust (3. aste). (NB! 2005..a seadusemuudatusega kaotatakse 2006. aastast maa- ja linnakohtud ja I kohtuastmena jäävad tegutsema maakohtud (4): *Harju, *Viru, *Pärnu , *Tartu Maakohus; Halduskohtuid jääb 2: *Tallinna, *Tartu Halduskohus. Maakohtul ja Halduskohtul võib olla mitu kohtumaja nt. Viljandi kohtumajast saab Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja.) 65. Milliseid kohtuasju arutavad maa- ja linnakohtud, halduskohtud maa- ja linnakohus esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maa- ja linnakohus teevad ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse.
Abikaasade vastastikuse testamendi kohta antakse teavet pärast ühe abikaasa surma. Pärimisregistrist võivad teavet saada kõik isikud. Tutvumiseks on vaja esitada isikut tõestav dokument ja surmatunnistus . 38.I astme kohtud, osakonnad. I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Arutavad tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. Haldusasju arutavad. Kinnistusosakond – seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. Registriosakond e äriregister – seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. Kriminaalhooldusosakond – seal töötavad kriminaalhooldusametnikud ja nende kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on: 1)enne
PS §§148, 149 II Mõisted Apellatsioon- pöördumine, aga ka kohtuotsuse vaidlustamine. Kassatsioon- tühistamine või rahuldamata jätmine. Revisjon- taas läbivaatamine, sisuline veelkordne kontroll õiguslikust lähtenurgast. Kuigi Eestis seda otseselt pole, siis Riigikohus tegeleb revisjoniga tehes sisulisi otsuseid. III I astme kohus §149 lg1 Harju, Viru, Pärnu ja Tartu Maakohus. Tallinna ja Tartu halduskohus. Harju Maakohtul on 3 Tartul 6 maakohust. Diktatuuririikidel pole halduskohtuid. Tallinna Halduskohus on Tallinnas (17) ja Pärnus (1), Tartu Halduskohus Tartus (6) ja Jõhvis (2). IV II astme kohus 2 Ringkonnakohtumaja: Tallinn (29) ja Tartu (16). Üldjuhul kokkuleppemenetlused. V III astme kohus Riigikohus §149 lg3, KS §§25 jj. Tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumid. Lisaks ad hoc ja PS- e järelevalve kolleegium. Üld- ja erikogud. VI Muud kohtud §148 lg2, 3 Erakorralised kohtud on keelatud, erikohtud ehk spetsialiseerunud lubatud. Ei tohi olla
harvaesinev) protseduur. Näiteks Suurbritannias saab ülemkohtu kohtunikku tagandada vaid siis, kui selle poolt hääletavad parlamendi mõlemad kojad. Eestis saab Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Mõned kohtusüsteemid on üpris spetsiifilised ning neid ei saa paigutada ei mandri-euroopa ega angloameerika mudeli alla. Suurbritannias pole spetsiaalseid halduskohtuid ega konstitutsioonikohust, küll aga eristatakse kriminaal- ja tsiviilkohtuid. Konstitutsioonikohtu ülesannet täidab kaudselt Lordide koda, mille õigusharidust omavad liikmed tohivad apellatsioone läbi vaadata. Konstitutsioonikohus puudub ka Šveitsis, kus paljud õigusalased probleemid lahendatakse üldrahvalikel referendumitel. 6.3 Kohtusüsteemi funktsioonid Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse.
annaabi.ee 
