Tema vastuväited oleksid olnud palju usutavamad minu jaoks, kui ta oleks väljendanud oma seisukohti algusest peale piisavalt selgelt ja terviklikult. Vaatamata sellele, et kolleegiumi seisukohalt rikkus Tallinna Ringkonnakohus oluliselt kohtumenetluse norme, tehes põhjendamatuid järeldusi mitte kogudes tõendeid ja jättes tegemata ettepanekut kaebajale lisatõendite esitamiseks, olen tavakodanikuna siiski nõus nii Tallinna Halduskohtuga kui Tallinna Ringkonnakohtuga, et mingilgi viisil oleks olnud võimalik edastada kaebust. Ka arvuti olemasolu puudumine on minu jaoks veider, kuid samas ei ole mul ka teada isiku vanust, materiaalset seisu ja tõekspidamisi. Samas olen nõus ka sellega, et Maksu- ja Tolliamet toimis valesti, kui oli kaebaja suhtes rakendanud täitemenetlust, arestides pangakontod, kuid jättes seejuures kaebajat sellest teavitamata
siis kõrgemale. Kui ei ole kõrgemat organit, lahendab vaide sama akti andnud organ. Kui järelevalvet teostab minister, lahendab akti andnud sama haldusorgan, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vaide esitamiseks on tähtaeg 30 päeva, kui sai teada aktist. Samuti ka halduskohtu puhul. Võimalik esitada algselt vaie, ja kui saab vaide otsuse teada, siis saab esitada kaebuse, ning siis hakkab tähtaeg alles jooksma. Vaide läbi vaatamise erinevus halduskohtuga. Kohus analüüsib vaid akti õiguspärasust, vaide puhul vaideorgan analüüsib ka seda, kas see oli otstarbekas ja vajalik. Tuleks aluseks võtta algne haldusakt, aga tuleb kaasata ka vaideorgan. HMS § 87 lg 2. Haldusmenetlus võib olla (HMS § 2 lg 1): Haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (üldakti) andmiseks (HMS § 88); Haldusorgani (§ 8) tegevus haldusakti (üksikakti) andmiseks (HMS §-d 51 ja 52);