eesmärgist saab eristada haldussunnivahendite liike. Haldussunnivahendite põhiliigid on haldustõkendid ja halduskaristused. Haldustõkendid on mittekaristuslikud sunnivahendid. Halduskaristus on seadusega ette nähtud negatiivseks tagajärjeks haldusõiguserikkumise toimepanemise eest. Halduskaristus on õiguslik repressioon, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises või talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. HALDUSKARISTUSTE LIIGID:1.Rahatrahv 2.Eriõiguste äravõtmine 3.Haldusarest Rahatrahv ja haldusarest on põhikaristused, eraõiguste äravõtmine võib olla nii põhi- kui ka lisakaristus. Lähemalt halduskaristuse liikidest:1.Rahatrahv Rahatrahvi määramisel lähtutakse päevapalgast. .Eriõiguste äravõtmist kohaldatakse tähtajaga kuni 3 aastat. See tähtaeg ei või olla lühem kui 15 päeva. Eriõigused,
omavalitsuste pädevuses. Järelevalveorganid ning nende järelevalvevolitused peab sätestama seadus. Siinjuures järelevalvevolitused on oma laadilt kahesugused: 1) volitused, mis on vajalikud kontrollimiseks (andmete ja muu informatsiooni saamise ning kohapealse vahetu kontrolli õigus jne.); 2) volitused kontrolliga seonduva riikliku sunni kohaldamiseks. Riiklik sund võib seisneda nii tõkendite kui ka halduskaristuste kohaldamises. Riikliku sunni kohaldamisel on aga ühingud eriliseks subjektiks, järelevalveorganite volitused ühingute suhtes on oluliselt piiratud. Vastavalt põhiseaduse § 48 4. lõikele võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida ainult kohus. Seega nimetatud halduskaristusi, sõltumata sellest, millise haldusõiguserikkumisega (sealhulgas maksuseaduste, tolliseaduste, looduskaitsesaduste jne
omavalitsuste pädevuses. Järelevalveorganid ning nende järelevalvevolitused peab sätestama seadus. Siinjuures järelevalvevolitused on oma laadilt kahesugused: 1) volitused, mis on vajalikud kontrollimiseks (andmete ja muu informatsiooni saamise ning kohapealse vahetu kontrolli õigus jne.); 2) volitused kontrolliga seonduva riikliku sunni kohaldamiseks. Riiklik sund võib seisneda nii tõkendite kui ka halduskaristuste kohaldamises. Riikliku sunni kohaldamisel on aga ühingud eriliseks subjektiks, järelevalveorganite volitused ühingute suhtes on oluliselt piiratud. Vastavalt põhiseaduse § 48 4. lõikele võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida ainult kohus. Seega nimetatud halduskaristusi, sõltumata sellest, millise haldusõiguserikkumisega (sealhulgas maksuseaduste, tolliseaduste, looduskaitsesaduste jne
ülesanded. Välismaalased vastutavad haldusõiguse seaduse rikkumise eest samuti nagu Eesti Vabariigi kodanikudki, kui neil puudub immuniteet. Haldusvastutusele ei kuulu isik, kes õigusrikkumise ajal oli süüdimatus seisundis. Halduskaristus Halduskaristus on sunnivahend, mida kohaldatakse haldusõiguse rikkumise eest nii õigusrikkuja karistamiseks kui ka uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Halduskaristuste liigid: 1. Rahatrahv 2. Eriõiguste äravõtmine 3. Haldusarest Rahatrahv ja haldusarest on põhikaristused, eraõiguste äravõtmine võib olla nii põhi- kui ka lisakaristus. Lähemalt halduskaristuse liikidest: 1. Rahatrahv Rahatrahvi määramisel lähtutakse päevapalgast. Selle arvutamise aluseks on haldusõiguste rikkumise ajal Eesti Vabariigis valitsuse poolt kehtestatud minimaalne palk. See jagatakse 30 ja saadakse päevapalk. Rahatrahvi
annaabi.ee 
