Halduskaristus on seadusega ette nähtud negatiivseks tagajärjeks haldusõiguserikkumise toimepanemise eest. Halduskaristus on õiguslik repressioon, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises või talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. HALDUSKARISTUSTE LIIGID:1.Rahatrahv 2.Eriõiguste äravõtmine 3.Haldusarest Rahatrahv ja haldusarest on põhikaristused, eraõiguste äravõtmine võib olla nii põhi- kui ka lisakaristus. Lähemalt halduskaristuse liikidest:1.Rahatrahv Rahatrahvi määramisel lähtutakse päevapalgast. .Eriõiguste äravõtmist kohaldatakse tähtajaga kuni 3 aastat. See tähtaeg ei või olla lühem kui 15 päeva. Eriõigused, mis kuuluvad halduskaristusena äravõtmisele, on: Liiklusvahendi ja õhusõiduki juhtimise õigus Jahipidamise ja kalapüügi õigusHaldusarest määratakse tähtajaga kuni 30 ööpäeva. Haldusaresti ei või määrata ja kohaldada raseda suhtes, isiku suhtes, kes üksinda kasvatab kuni 15
Haldusvastutusele ei kuulu isik, kes õigusrikkumise ajal oli süüdimatus seisundis. Halduskaristus Halduskaristus on sunnivahend, mida kohaldatakse haldusõiguse rikkumise eest nii õigusrikkuja karistamiseks kui ka uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks. Halduskaristuste liigid: 1. Rahatrahv 2. Eriõiguste äravõtmine 3. Haldusarest Rahatrahv ja haldusarest on põhikaristused, eraõiguste äravõtmine võib olla nii põhi- kui ka lisakaristus. Lähemalt halduskaristuse liikidest: 1. Rahatrahv Rahatrahvi määramisel lähtutakse päevapalgast. Selle arvutamise aluseks on haldusõiguste rikkumise ajal Eesti Vabariigis valitsuse poolt kehtestatud minimaalne palk. See jagatakse 30 ja saadakse päevapalk. Rahatrahvi minimaalmäär on pool päevapalka ja maksimaalne määr 200 päevapalka. Haldusõiguse rikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib määrata trahvi kuni 10 päevapalga ulatuses. Tööinspektsiooni-, tarbijakaitse-, konkurentsi-,
poolt volitatud ametnikele, politseiametnikele, kaitseväeametnikele, piirivalveametnikele, tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. Haldusõiguserikkumise asja arutamine ja halduskaristuse määramine kujutavad endast samuti jurisdiktsioonilise funktsiooni teostamist haldusekandja teenistuses oleva ametiisiku poolt; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate (avalike teenistujate) distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Ka siin teostavad selleks volitatud ametnikud jurisdiktsioonilist funktsiooni. Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad
poolt volitatud ametnikele, politseiametnikele, kaitseväeametnikele, piirivalveametnikele, tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. Haldusõiguserikkumise asja arutamine ja halduskaristuse määramine kujutavad endast samuti jurisdiktsioonilise funktsiooni teostamist haldusekandja teenistuses oleva ametiisiku poolt; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate (avalike teenistujate) distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Ka siin teostavad selleks volitatud ametnikud jurisdiktsioonilist funktsiooni. Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad
Haldustõkendite põhieesmärk on õiguserikkumiste tõkestamine, õiguserikkumiste kahjulike tagajärgede ärahoidmine. Tõkendite kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et vajalikuks eeltingimuseks on isiku tegevuses õigusvastase teo tunnuste, haldusõigusrikkumise tunnuste ilmnemine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik ainult siis, kui isiku käitumises on sellise teo tunnused, mis seadusega on tunnistatud haldusõigusrikkumiseks. Haldustõkendi ja halduskaristuse vahel puudub niisiis olemuslik barjäär. Halduskaristuse põhieesmärk on repressioon, kuid ka karistuse eesmärk on õiguskorra kaitse õigusrikkumiste preventsiooni kaudu. Sel moel moodustub ühtne riikliku sunni süsteem, mis on suunatud riigi poolt vajalikuks tunnistatud käitumise tagamisele. Juurde saab vaadata asendustäitmise ja sunniraha seadusest. 1.3 Sunnivahendite rakendamise õiguslikud eeldused. 1. Kahju olemasolu
· (1) Paragrahvis 179 asendatakse sõna «Tuletõrje» sõnadega «Tuletõrje ja pääste». · (2) Paragrahvis 193: · 1) pealkirjas asendatakse sõna «Tuletõrjeametnikud» sõnadega «Tuletõrje- ja päästeametnikud»; · 2) 1. lõikes asendatakse sõna «Tuletõrjejärelevalve» sõnadega «Tuletõrje- ja päästeasutuse» ning täiendatakse lõiget pärast arvu «156» arvuga «178N»; · 3) 2. lõige sõnastatakse järgmiselt: · «(2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Päästeameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning peadirektori poolt selleks volitatud osakonnajuhatajal, peaspetsialistil ja spetsialistil; 2) Päästeameti peadirektori poolt selleks volitatud maavalitsuse struktuuriüksuse juhil ja peaspetsialistil.» EV Tuletõrje alusdokumentide väljatöötamisel Pärnus osalesid SM ohvitserid Vaino Pedosk, Mati Raidma, Aleksandr Gerassimov,Villem Pukk, Tõnu Lääts ja paljud
ehtejõu suhtes indiferentne. Ta võib olla, kuid ei tarvitse olla. b. Vormivabadele aktidele sellist nõuet püstitatud ei ole. Vormivabad aktid võivad olla ka suulised. Näiteks vormivaba suuline haldusakt on politseiametniku poolt oma kohustuse täitmisel avalikku korda kaitstes antud seaduslik korraldus. Selle tahtliku eiramise eest näeb halduskaristuse. 3. Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4. Liigitus avaliku halduse kandjate alusel. Sellel alusel võib haldusakte liigitada: a. riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktideks
annaabi.ee 
