Ajalugu III arvestus 11.klass 1. Venestusaeg: haldusjuhtimises, hariduses, kultuuris. Esindajad, sündmused. Balti aadlikud jäid ilma oma privileegides, venelased said kindlarkubermangudeks sakslaste asemel, ametiasutustes tuli rääkida vene keelt ning kes seda ei osanud vallandati, vallavavalitsused ja kohtud kaotasid oma iseseisuse kuna nende tööd hakkas juhtima talurahvaasjade komissaride, kohustuslikuks õpikeeleks sai vene keel, vene keelt mitte valdavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest
............................16 2.2. Avaliku sektori uurimine..............................................................................................................18 2.2.1. Uurimismudel........................................................................................................................18 2.2.2. Avaliku sektori printsiibid.....................................................................................................19 2.2.3. Uued rõhuasetused haldusjuhtimises.................................................................................... 21 2.3. Tarbimine, säästmine, vara ja sissetulekud riigis.........................................................................22 2.3.1. Avaliku sektori tulud ja kulud...............................................................................................22 2.3.3. Ühiskonnas ümberjaotatavad varad.....................................................................................
Funktsionaalsete käsitluste osas on väidetud, et need määratlevad riiki ühtse subjektina, mis välistab riigi käsitlemist indiviidide kogumina. Nii on jõutud järelduseni, et kui riigi üheks põhiülesandeks peetakse sotsiaalse terviklikkuse kujundamist ja selles on oma osa perekonnal, siis saab ka perekonda riigi osaks pidada. Riik liberaalse demokraatia kontekstis Liberaalse demokraatia tingimustes ei osale kodanike hulgad otseselt poliitika kujundamises ja haldusjuhtimises. Seadusi teevad ja poliitikaid kujundavad kodanike esindajad. Nende realiseerimise ülesanne on pandud pidevalt ametis olevatele riigiteenistujatele (keda on nimetatud ka bürokraatideks). Liberaalse demokraatia põhisisu seisneb arusaamas, et ühiskonnas peavad olema teatud individuaalsed vabadused, mis tagavad vabaduse ka riigist endast, st - peavad olema sellised individuaalsed vabadused või õigused (nt õigus vabaks eneseväljenduseks,
Nt elamuturg on mitmete tegurite tulemus poliitiliste ja institutsionaalsete piirangute kontekstis. Teisalt oli ka arvamusi, et eramute omainke positsioon ühiskonnas muutus seoses eramu või korteri hinna tõusuga. Pahli järgi kontrollivad ja reguleerivad linna teatud huvigrupid. Alguses oli Pahl arvamusel, et linna juhtivad võtmeisikud on sõltumatud, aga hiljem tuli ta järeldusele, et võtmeisikud on olliselt seotud majanduse ja poliitikaga. Lisaks tegutsesid linna haldusjuhtimises ühiseid väärtusi esindavad grupid, kes valisid bürokraatia haldustegevusse oma vaatenurgast sobivaid töötajaid. Linnajuhid kuulasid otsute langetamisel neid bürokraate. Tegemist on Weberi ideedel baseeruva managerialistliku mudeliga, kus kontrollivõimalused on professionaalsetel ametnikel. Neid seob ühine ideoloogia, millega nad manipuleerivad inimgruppide esindajaid. Weberi ideedel põhinev lähenemine linnajuhtumisele erisab kolme juhtimise ja dom. Viisi.1.
Funktsionaalsete käsitluste osas on väidetud, et need määratlevad riiki ühtse subjektina, mis välistab riigi käsitlemist indiviidide kogumina. Nii on jõutud järelduseni, et kui riigi üheks põhiülesandeks peetakse sotsiaalse terviklikkuse kujundamist ja selles on oma osa perekonnal, siis saab ka perekonda riigi osaks pidada. Riik liberaalse demokraatia kontekstis Liberaalse demokraatia tingimustes ei osale kodanike hulgad otseselt poliitika kujundamises ja haldusjuhtimises. Seadusi teevad ja poliitikaid kujundavad kodanike esindajad. Nende realiseerimise ülesanne on pandud pidevalt ametis olevatele riigiteenistujatele (keda on nimetatud ka bürokraatideks). Liberaalse demokraatia põhisisu seisneb arusaamas, et ühiskonnas peavad olema teatud individuaalsed vabadused, mis tagavad vabaduse ka riigist endast, st - peavad olema sellised individuaalsed vabadused või õigused (nt õigus vabaks eneseväljenduseks,
annaabi.ee 
