Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. Lühikest aega 1952-1953 on Eestis ka kolm oblastit: Tallinna, Pärnu ja Tartu. 1950.aastate lõpul sai selgeks, et rajoonide arv on liiga suur. Nende arvu hakati vähendama. Nii nägi Eesti NSV haldusjaotus välja 1959.aastal. 1962.a. viidi läbi järjekordne rajoonide reorganiseerimine. Alles jäi 15 rajooni. Sisuliselt on tegemist tänapäevase haldusjaotusega, vaid rajoonidest on maakonnad saanud. Iseseisev töö Õ lk 103 Millised kontrollmehhanisme rakendas Moskva Eesti NSV-s (nimeta 4)?
Sõltuvad üksteisest. - Psühholoogia: Saame uurida riigijuhti, tema käitumist, tausta. Kuidas avaldatakse üksteisele psühholoogilist survet? nt sõjandus. Levitatakse propaganda materjale teiste kohta. (nt vanemad ei hooli oma lastest, nad ei ole inimesed. See, et me neid tapame, ei omagi tähtsust, nad on seda väärt). - Sotsioloogia: (uurib ühiskonda) Inimmasside käitumine rahvusvahelistes suhetes. - Avalik haldus: riigid, kes on parem haldusjaotusega, kipuvad olema RVS aktiivsemad, saavad oma asjadega hakkama. - Meedia ja kommunikatsioon: - Religioon: On RVS tõstatanud fakti, et me ei tea teistest uskudest mitte midagi, või teame hästi vähe- usuteadust Eesti koolides ei ole. - Semiootika (märgiteadus, uuritakse erinevad sümboleid)/filoloogia (keeleteadus): Oluline RVS, sest saame erinevatest asjadest erimoodi aru. (nt eestlastel on matusevärv must, indias valge). Kohanimed erinevat moodi.
a) funktsionaalsed struktuurid, b) valitsemisala ehk valdkonnastruktuurid (nn planeerimisregiooni struktuurid).Nn planeerimisregiooni mõiste tähendab, et vastava valdkonnahalduse planeerimiseks ja teostamiseks kehtestatakse samuti ametlik riigi vastavat territooriumi osa hõlmav jaotus, mis ei ole aga territooriumi haldusjaotus. Planeerimisregioon võib amteliku haldusjaotusega kokku langeda, kuid ei pruugi (nt kohturingkond ei lange oma valdkonnareviirina kokku ametliku regionaalse haldusüksuse piiridega).. 7. Riigiorganite liigitus haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid; 2) eksekutiivorganid Viimase liigituse puhul tuleb arvestada, et : 1) iga haldusorgan (täidesaatva riigivõimu organ) subordineeritud süsteemis on alama astme
Föderatiivse korralduse juhul liigendub föderatsioon kõigepealt reeglina föderatsiooni subjektideks (osariigid, liidumaad vms) ja neist alates toimib haldusjaotuse üksuste hierarhiline süsteem. Haldusjaotuse üksused moodustavad levinult hierarhilise regionaalse ja lokaalse tasandi, mis võivad omakorda diferentseeruda. Näiteks regionaalne võib jaotuda sub- ja supraregionaalseks tasandiks, samuti võivad esineda eksterritoriaalsed üksused ning kõrvuti kehtiva haldusjaotusega võib olla kasutusel ajalooliste regioonide jaotus (vrd § 20 Prantsusmaa haldusjaotus; ka Hispaania jpt) ja/või asustusüksuste jaotus (vt ETHS § 6). Omavalitsuslikku funktsiooni täidetakse levinult madalamatel ja samas elanikele lähimatel tasanditel (subsidiaarsusprintsiip), mistõttu supraregionaalsed tasandid tavaliselt omavalitsuslikud enam ei ole. FUNKTSIONAALSUSE TUNNUS
annaabi.ee 
