TSIILI VABARIIK OTT SIIRAK ANDMED · Ametlik nimi: Tsiili Vabariik · Pealinn: Santiago · Rahvaarv: 16 970 000 (2009) · Pindala: 756 950 km2 · Rahaühik: Tsiili peeso · Riigikeel: hispaania keel · President: Sebastián Piñera · Tippdomeen: .cl RAHVASTIK RAHVASTIK ASUKOHT KAARDIL HALDUSJAOTUS · Tsiili jaguneb 15. haldusjaotuseks. · Suurimad haldusjaotused: o Magalhães ja Tsiili Antarktika o Aisén o Antofagasta MAJANDUS TERVISHOID · Umbes üks arst 2150-ne inimese kohta · Põhilised surma tegurid: o Südamehaigused o Vähktõbi o Kuritegevus o Õnnetusjuhtumid KURITEGEVUS · 2176 vangi · 100 000 elaniku kohta: o Mõrvad: 5 o Vägistamised: 10 o Vargused: 667 AJALUGU · Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi.
Suur & väike algustäht Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata
Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust 3) korraldada heakorda ja keskkonna planeerimist 4) organiseerida ühistransporti 5) korraldada koolide, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Administratiivse ülesehituse põhimudelid: 1) tsentraliseeritud administratiivstruktuuri mudel, kus kõik otsused lähtuvad keskvõimust (Prantsusmaa, Venemaa) 2) autonoomse kohaliku võimu mudel (kahe- ja kolmetasandilised haldusjaotused), kus regionaalvõim on kohapealse esindaja käepikendus (Eesti, USA) Mida enam tasandeid, seda iseseisvam on kohalik võim
toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Väärteod territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. juhtimisõiguse äravõtmine. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Distsiplinaarsüüteod on teenistuse-, töö- või muu õigussuhte kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Kas kaudu organisatsiooniga seotud isiku poolt toime pandud
olendil, 5) perioodikaväljaandel, 6) teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil, 7) ajaloosündmusel, 8) autasul, 9) üritusel, 10) taimesordil, 11) kaubal, 12) sõidukil jne. 1. Kohad, ehitised Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald; · linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda, Väike- Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla; · väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg,
määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Õigusvõime algab elusalt sünniga. Teovõime kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Kas a) täielik teovõime algab 18 eluaastast ja kestab surmani
Sajandi lõpuks oli ra. Jälle tõusnud ½ miljonile, sest polnud sõdu ega ikaldust. Isegi Lä-Eur. Polnud orjus lõplikult kadunud. Katariina II tegi palju läänelike reforme. Tegi ka reformi, et saada eestis lahti baltisakslastelt, tollipiirist, saksa keelest. Tegi aadlikest allood, et b.s ära osta, et nad läheks teiste reformidega kaasa. 1783. reform, mis tähendas tegelt Balti erikorra tühistamist. Asehalduskord: Aadlikud võrdsustati, uued haldusjaotused, pearahamaks kõigilt meeshingedelt, kubermange hakkasid juhtima asehaldurid. Katariina II tegi katse kõike venestada. Peale Kat. II surma tuli võimule Paul I, kes taastas Balti erikorra. Venevõimu all linnad hakkasid kiratsema, kaubanduskäibed kuivasid kokku. Hakati kurtma metsade hõreduse üle, sisseveeti peamiselt soola ja metalli, tubakat. Viinatootmine. Hupel koos Peter Wildega andsid Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Hupel, Petri ja
Hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. Kehtestati NSV Liidus kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev.Detsember 1944- Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. NSVL ei nõustunud 1250 külanõukogude arvuga, et neid võiks olla vähem. 4. mai 1945- Eesti NSV ÜP saadus külanõukogude loomise kohta.August- september 1945- 637 külanõukogu loomine. Külanõukogud tõid ainult segaduse, väiksemad haldusjaotused tekitasid rohkem probleeme kui kasu, see oli takistuseks. Tol ajal oli raske leida pädevaid külanõukogude juhte. Sellega käivitus haldusjaotuse sovetiseerimisprotsess. 1950. aasta haldusreform: Reformi ettevalmistamine (1946- A. Aru ettepanek oblastite ja rajoonide loomiseks, Karotamm jt. vastu) 1949 - Tegelike ettevalmistuste aasta. 26. september 1950 - ENSV ÜP seadus. "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", millega: a) Likvideeriti maakonnad ja vallad
Haldusküsimus võis oodata. Aga sellega ikkagi tegeleti ka otsapidi ka Kremlis. Kõige selgem märge selle kohta on olemas tollase partei keskkomitee Andrejevi dokumentides, tema see, kes 1940. aasta lõpus saadeti inspekteerima uusi liiduvabariike, et kuidas kohalikul tasandil nõukogude võimu ülesehitamine läheb. Nähtu põhjal tegi mitmed ettekanded Stalinile - need dok olulised ajaloo allikad esimese nõukogude aasta puhul. Ta kõneleb vajadusest mingil ajal hakata tegelama haldusjaotused. Uuesti tõuseb küsimus päevakorrale sõjajärgsel ajal, al 1944. a lõpust, aga ka tollal ei olnud haldusjaotuse muutmine esmatähtis. Karotamm ei olnud huvitatud maakondade ja valdade kaotamisest. Tollal oli hoopis olulisem uus süsteem tööle panna. Teatud väiksemad ümberkorraldused ka haldusjaotuse vallas toimuvad ja nendes sõjajärgsetest ümberkorraldustest olulised muutused maakondlikus jaotuses. Piiriõgvenduste tulemustena likvideeruva Petseri maakond, see vormistatakse 1945
et lokaalse ehk vahetuima tasandi ja keskvalitsuse (föderatsiooni puhul: osariigi või liidumaa valitsuse) vahepeal on veel üks haldustasand, millele territoriaalsuse alusel vastab ka reaalne haldusüksus. Samas on seda mõistet kasutatud üsna tihti ka siis, kui lokaalsel tasandil ja vastavas haldusjaotuse üksuses on omavalitsuslik haldus, mis koos teiste omavalitsusüksustega kuulub suuremasse (regionaalsesse) üksusse, kus toimib riigi kohahaldus. Riikide haldusjaotused on rahvusriikide lõikes väga erinevad. Nende kujunemist on mõjutanud: 1) ajaloolised tegurid; 2) rahvuslik-kultuurilised tegurid (sh traditsioonid); 3) riiklik korraldus. Föderatsioonide puhul on Lääne-Euroopas kujunenud põhimõtteliselt 5-tasandit: I tasand : lokaalne (vald, linn, kommuun); II tasand : subregionaalne } regionaalne tasand; III tasand : supraregionaalne } -"-; IV tasand : osariigi (liidumaa) tasand;