03.2010 AVALIK HALDUS mõiste ja ülevaade avalik teenistus Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus) a) orienteeritud avalikele huvidele
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud:
Sotsiaalriigi põhimõttest tulenevalt on riik kohustatud reguleerima töösuhteid ja töötingimusi. Riigi maksusüsteem võib olla ümberjaotava toimega, tagamaks sotsiaalset õiglust ning vältimaks ühiskonna kihistumist. Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Nt pensionite suurus, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatus. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Haldusriik ülemäära suure ametnikkonna ja haldusinstitutsioonide mõjujõuga riik. Politseiriik riigivalitsemisvorm, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude ametkondade omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. Polütsentriline õigus riik ja õigus ei ole lahutamatud. Jurisprudents on praktiline või vähemalt sellele lähedane teadus. ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest
Sotsiaalriigi põhimõttest tulenevalt on riik kohustatud reguleerima töösuhteid ja töötingimusi. Riigi maksusüsteem võib olla ümberjaotava toimega, tagamaks sotsiaalset õiglust ning vältimaks ühiskonna kihistumist. Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Nt. pensionite suurus, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatus. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Haldusriik ülemäära suure ametnikkonna ja haldusinstitutsioonide mõjujõuga riik. Politseiriik on riigi valitsemisvorm, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude ametkondade omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. 35. Polütsentriline õigus - riik ja õigus ei ole lahutamatud. 36. Jurisprudents Jurisprudents on praktiline või vähemalt sellele lähedane teadus. Ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest
Vabadusõigused Võrdsusõigused Õigused riigi positiivsele tegevusele: - Kaitseõigused - Sotsiaalsed põhiõigused 3) Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese. Avalik haldus on riigi haldus laiemas mõttes. Organisatsioonilises mõttes see on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduskandjate, haldusorganite jm haldusinstitutsioonide kogumist; materiaalses mõttes see on haldustegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine; formaalses mõttes see on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. Avalik haldus rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks. Avaliku halduse ülesanded on: Korrahaldus – on suunatud avaliku julgeoleku ja korra säilitamisele seda
ELi institutsioonid on õiguslikult kohustatud seda järgima. Sama kehtib ka liikmesriikide valitsuste kohta alati, kui nad rakendavad ELi õigust. Ühtne turg on ELi peamine majanduslik eestvedaja, mis võimaldab enamuse kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Oluline on arendada seda tohutut ressurssi niimoodi, et eurooplased saaksid sellest maksimaalset kasu. Jätkuva laienemise tingimustes keskendub EL oma haldusinstitutsioonide muutmisele läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks. Otsevalitavale Euroopa Parlamendile on antud rohkem volitusi ning liikmesriikide parlamentidele on antud rohkem ülesandeid koostöös Euroopa institutsioonidega. Euroopa kodanikel on omakorda varasemast rohkem võimalusi osaleda poliitika kujundamises. Euroopa Liidu kaart EL nõukogu ELi Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi
kõigepealt ette nähtud haldusvastutus, kui aga sama isik paneb sama teo toime teistkordselt, siis juba kriminaalvastutus. Kriminaalõiguse kui omaette õigusharu hulka ei arvata aga mitte kõiki õigusnormi rikkujatele ettenähtud karistusnorme, vaid ainult neid, mis rakendatakse isikute vastu, kelle käitumine loetakse ühiskonnaohtlikuks. Sellest väiksem kahjulikkuse aste tähistatakse terminiga ühiskonnakahjulik (nt haldusõiguserikkumine, mida karistatakse halduskorras pädevate haldusinstitutsioonide poolt). Kõiki kriminaalkaristusi mõistab kohus, mistõttu võib ka väita, et üksnes kohtu poolt määratavad karistused on kriminaalkaristused. Neid õigusnorme, mis reguleerivad haldusorganite poolt määratavaid karistusi, loetakse haldusõiguse hulka kuuluvaiks, kuna aga need õigusnormid, mis reguleerivad distsipliinaarkaristuse määramist töödistsipliini rikkujatele, kuuluvad nt tööõiguse alla. Neid norme, mida rikutakse kas sel viisil, et neid ei
annaabi.ee 
