infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks; 2) regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimaluse nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks; 3) inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes valdab infot ja kes mitte; 4) oht inimese privaatsusele; 5) regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel; 6) ebaefektiivsete asjaajamismeetodite nö. betoneerimine infotöötluse vahenditega; 7) kultuurikeskkonna deformeerumine, nt. teise keele pealetungi mõju või inimeste suhtlusringi vähenemine. Nüüdismaailmale omase info- ja suhtlusvõrkude leviku ehk digitaliseerumise kõrval on teiseks oluliseks tendentsiks nüüdismaailma arengus üleilmastumine. Üleilmastumine (globaliseerumine) on maailma maade vastastikuse sõltuvuse
kaasa näiteks järgmisi riske: riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel, ebaefektiivsete asjaajamis meetodite ,,betoneerimine" infotöötluse vahenditega, Infotehnoloogia areng on viinud maailma aga ka nn viienda generatsiooni sõdadeni. Nimetuse sõja kohta pakkus esimesena välja William S. Lind aastal 2004. Seda sõda hakatakse pidama eelkõige informatsiooni abil ja informatsiooni pärast, teisisõnu on see sõda suunatud vastase intellekti vastu. Kuna tänapäeval on põhiliseks info kandjaks arvutivõrk, Internet, siis
näiteks järgmisi riske: riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerisel, ebaefektiivsete asjaajamis meetodite ,,betoneerimine" infotöötluse vahenditega, Infotehnoloogia areng on viinud maailma aga ka nn viienda generatsiooni sõdadeni. Nimetuse sõja kohta pakkus esimesena välja William S. Lind aastal 2004. Seda sõda hakatakse pidama eelkõige informatsiooni abil ja informatsiooni pärast, teisisõnu on see sõda suunatud vastase intellekti vastu. Kuna tänapäeval on põhiliseks info kandjaks arvutivõrk,
järgmisi riske: riikide süvenev ebavõrdsus olukorras, kus teadmised ja nende töötlemise infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel, ebaefektiivsete asjaajamis meetodite ,,betoneerimine" infotöötluse vahenditega, Infotehnoloogia areng on viinud maailma aga ka nn viienda generatsiooni sõdadeni. Nimetuse sõja kohta pakkus esimesena välja William S. Lind aastal 2004. Seda sõda hakatakse pidama eelkõige informatsiooni abil ja informatsiooni pärast, teisisõnu on see sõda suunatud vastase intellekti vastu.
infrastruktuur muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames - infoteenuste laienemisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt. haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel, ebaefektiivsete asjaajamismeetodite "betoneerimine" infotöötluse vahenditega, kultuurikeskkonna deformeerumine, nt. teise keele pealetungi mõjul või inimeste suhtlemisringi vähenemisel. RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid. Tänapäeva riigid ja nende kodanikud on omavahel tihedas suhtlemises, mida tuleb ka korraldada. Aja jooksul on rahvusvahelises suhtlemises välja kujunenud tavad, millest
annaabi.ee 
