Ökonoomika- ja Infokeskus. Juunis 1995 käivitati Eesti metsanduse arenguprogramm, mille peamine eesmärk oli riikliku metsapoliitika põhimõtete täpsustamine ja tuleviku arengueesmärkide määratlemine. Juulis 1997 kiitis Riigikogu heaks riikliku metsapoliitika, mille koostamisel võeti aluseks just nimetatud arenguprogramm. Uus poliitika sätestas vajaduse eraldada metsandussektoris järelevalve- ja haldusfunktsioonid. Poliitika tulemusena kanti tulundustegevused ja teenused üle Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse haldusalasse ning Metsaametile jäeti järelevalvefunktsioon. Lisaks riikliku metsapoliitika heakskiitmisele pandi 4. märtsil 1997 Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskusele ülesandeks metskondade, puukoolide, riigijahimajandite ja koolituskeskuste tegevuse korraldamine. 13. märtsil 1997 ühildati Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse, regionaalosakondade,
Raeliikmed valiti suurgildi liikmete hulgast - see on tõsi, aga see pole formaalne reegel. U 15. sajandi keskel on Tallinnas vana ja istuva rae vahetumine lakanud - sellest alates 14. raehärrat ja 14 raehärrat, lisandus ka sündiks - õigusteaduse ekspert. Rae juurde kuulus ka raesekretär. Raad käsutas nii palju kuivõrd maahärra selleks ruumi oli jätnud, Tallinna puhul üsna palju, haldus-, kohtu ja seadusandlikku võimu. Raad haldas linna, need haldusfunktsioonid olid maahärrade vahel ära jagatud: kohtufoogt - mõistis õigust lihtsamates asjades. Muud raeametid olid nt arvehärrad, ehitushärrad jne. Raad kontrollis gilde ja tsunfte - kogu võimutäius autonoomses linnas kuulus reale. Rae otsusteks ja määrusteks olid bursprake ja willkürid?. Tartu raad on olnud ilmselt sama suur, aga selle liikmeskonna teame vähe. Vastavalt iga linna ja alevi sotsiaalsele koosseisule oli ka koosseis erinev.
annaabi.ee 
