Ta ei esinda riiki kui tööandjat, vaid kui eraõiguslik isik on ise tööandja. Vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust. Seda teostatakse avalikes huvides. Järgnevad skeemid annavad ülevaate haldusorganisatsioonist ja haldusekandjatest: §2. Haldusorgan 1. Haldusorgani mõiste ja tunnused Organi mõiste on riigi- ja õiguse teoorias üks põhjalikumalt läbitöötatud küsimusi. Vaatamata sellele esineb õiguskirjanduses väga erinevaid organi määratlusi. Normativistliku organiteooria rajaja Hans Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H. Kelsen avalik-õiguslike
Ta ei esinda riiki kui tööandjat, vaid kui eraõiguslik isik on ise tööandja. Vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust. Seda teostatakse avalikes huvides. Järgnevad skeemid annavad ülevaate haldusorganisatsioonist ja haldusekandjatest: §2. Haldusorgan 1. Haldusorgani mõiste ja tunnused Organi mõiste on riigi- ja õiguse teoorias üks põhjalikumalt läbitöötatud küsimusi. Vaatamata sellele esineb õiguskirjanduses väga erinevaid organi määratlusi. Normativistliku organiteooria rajaja Hans Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H. Kelsen avalik-õiguslike