avalikõiguslik haldustegevus (tegutseb avalikõiguslikult teostab täidesaatvat võimu lähtudes PS põhimõtetest ja põhiõigustest). Vahetu ja kaudne haldus-vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Halduskandja-Erinevate organistasioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine (riik avalik- halduslik juriidiline isik). Haldusorgan-Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht õigussüsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Kodanike kontroll halduse üle-Märgukiri on isiku pöördumine
muutuvad ja lõppevad teatud asjaolul, mis on determineeritud haldusõigusnormidega. Juriidiliste faktidena käsitletakse sündmusi ja tegusi, sündmused on niisugused asjaolud, mis ei sõltu inimese tahtest(nt sünd, teatud ikka jõudmine, loodusõnnetus). Tegudeks loetakse inimese tegevust, ka teost hoidumist, kui seauds loeb selle juriidiliseks faktiks. 4. Avaliku halduse kandja erinevate organistasioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Riik avaliku halduse kandjana õigussuhete raames omandab riik avalik-õigusliku juriidilise isiku vormi, tal on kõik juriidilisele iskule omased tunnused vara, võib sõlmida lepinguid, omada õigusi ja kohustusi, võib esineda kohtus. Ta on ainuke juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Eraõiguslikud isikud avaliku halduse kandjana teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik
rakendamine. Kui see vastutus on sätestatud haldusõigusnormiga, siis rakendatakse haldusvastutust. Selliseid suhteid nimetatakse deliktseteks haldusõigussuheteks. Järgnev skeem annab ülevaate juriidilistest faktidest: IV. Haldusorganisatsioon §1. Avaliku halduse kandjad kui õigussubjektid 1. Avaliku halduse kandja mõiste Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Pidepunktiks haldusekandjate määratlemisel on nende õigusvõime. Kui me peame silmas, et avalik haldus kui tegevus peab olema õiguspärane, siis ei piisa üksnes õigusnormist, mis haldust õigustab või kohustab, vaja on täpselt ära määratleda ka need subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks. See toimub õigusdogmaatiliselt sellel teel, et teatud institutsioonidele antakse õigusvõime ning
rakendamine. Kui see vastutus on sätestatud haldusõigusnormiga, siis rakendatakse haldusvastutust. Selliseid suhteid nimetatakse deliktseteks haldusõigussuheteks. Järgnev skeem annab ülevaate juriidilistest faktidest: IV. Haldusorganisatsioon §1. Avaliku halduse kandjad kui õigussubjektid 1. Avaliku halduse kandja mõiste Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Pidepunktiks haldusekandjate määratlemisel on nende õigusvõime. Kui me peame silmas, et avalik haldus kui tegevus peab olema õiguspärane, siis ei piisa üksnes õigusnormist, mis haldust õigustab või kohustab, vaja on täpselt ära määratleda ka need subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks. See toimub õigusdogmaatiliselt sellel teel, et teatud institutsioonidele antakse õigusvõime ning
Peale ülaltoodu on EL kodanikel loomulikult ka kõik teised EL põhiõiguste hartas igaüheõigusteks nimetatavad õigused. ____________________________________________________________________________________________________ § 6. KOHALIKU OMAVALITSUSE ASEND HALDUSORGANISATSIOONIS ____________________________________________________________________________________________________ Kohaliku omavalitsuse asend riigi haldussüsteemis. Kohaliku omavalitsuse üksused haldusekandjatena. Riigi ühe põhitunnuse - avaliku võimu organisatsiooni raames loetakse KOV-d kuuluvaks riigi (poliitilise) süsteemi sekundaarsete elementide hulka. Seega ei ole nad lahusvõimude element, kuid ei jää laialdasele autonoomiale vaatamata väljapoole riigi süsteemi ning riigi avaliku halduse süsteemi. KOV-e asendi riigi haldussüsteemis ja seotuse riigiga määravad põhiliselt territoriaalne ja funktsionaalne tunnus:
annaabi.ee 
