sellepärast ei kasuta ta seda õigust, kuna ta ei saa aru, et seadus on talle andnud diskreditsiooni teostamise volituse. Kui administratsioon ei kontrolli ja ei kaalu diskreditsiooninormi rakendamisel kõiki võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud, samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Diskreditsiooniveaga on tegemist ka juhul kui admisnistratsioon seob ennast kitsendavalt halduseeskirjadega. 2. Diskreditsiooni piiride ületamine - on tegemist siis kui administratsioon võtab endale suurema ostustamisvabaduse, kui seadus talle seda lubab – sellega ta ületab diskreditsiooni välimisi piire. Ebaõige teokoosseisueelduste kindlaksmääramine, mis on aluseks diskreditsiooni teostamisel. 3. diskreditsiooni kuritarvitamine - st diskreditsiooni vale kasutamine ja diskreditsiooniomavoli. Tegemis siis,
kaalutlusõigus jäetud · õiguse üldpõhimõtteid st võrdne kohtlemine jne · olulised asjaolud st konkreetse juhtumi asjaolud (kergendavad, raskendavad) · põhjendatud huvid st adressaadi, avalikud ja kolmandate isikute huvid Kaalutlusvead: eristatakse järgmisi kaalutlusvigu · kaalutlusõiguse mittekasutamine nt haldusorgan ei saa aru, et talle on jäetud kaalultusõigus ning ei kaaluta kõiki võimalusi või seob end ise nt halduseeskirjadega st halduseeskirju võib küll vastu võtta, kuid need ei tohi konkreetsel üksikjuhul välistada kaalutlusõiguse teostamist. · Kaalutlusõiguse piiride ületamine st valitud on võimalus, mida seadus ette ei näe · Kaalutlusõiguse kuritarvitamine st ületab kaalutlusõiguse nn sisemised piirid nt ei teosta kaalutlusõigust lähtudes seaduse eesmärgist Kaalutlusõiguse taandamine nullini:
Sügis 2009 N. Parrest 3. Kaalutlusvead Eristatakse järgmise kaalutlusvigu: 1. kaalutlusõiguse mittekasutamine, nt: - haldusorgan ei saa aru, et talle on antud kaalutlusõigus; - ei kaalu kõiki võimalusi; - seob end ise, nt halduseeskirjadega; halduseeskirju võib vastu võtta, kuid need ei tohi välistada konkreetsel üksikjuhul kaalutlusõiguse teostamist. 2. kaalutlusõiguse piiride ületamine, st valib võimaluse, mida seadus ette ei näe (ületab kaalutlusõiguse „välised” piirid); 3. kaalutlusõiguse kuritarvitamine, st ületab kaalutlusõiguse „sisemised” piiride, nt ei teosta kaalutlusõigust lähtudes seaduse eesmärgist, kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega vms. 4
) Otstarbekus: See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel. Diskretsioonivead 16 1) Diskretsiooni mittekasutamine – haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud. Samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Kui haldusorgan seob end ise kitsendavalt halduseeskirjadega. 2) Diskretsioonipiiride ületamine – kui haldusorgan võtab endale suurema otsustusvabaduse, kui seadus talle seda lubab. Võib olla tegemist, kus organ rakendab selliseid tagajärgi, mida seadus ette ei näe, või on valesti kindlaks määratud teokoosseisu eeldused. 3) Diskretsiooni kuritarvitamine – kui haldusorgan ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni diskretsiooni õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest. Kui haldusorgan järgis eesmärke, mis ei tulenenud seadusest.
Võrdsuse ja proportsionaalsuse printsiip(sobivus , vajalikkus, vahendid.) Otstarbekus: See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel. Diskretsioonivead 1) Diskretsiooni mittekasutamine haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud. Samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Kui haldusorgan seob end ise kitsendavalt halduseeskirjadega. 15 2) Diskretsioonipiiride ületamine kui haldusorgan võtab endale suurema otsustusvabaduse, kui seadus talle seda lubab. Võib olla tegemist, kus organ rakendab selliseid tagajärgi, mida seadus ette ei näe, või on valesti kindlaks määratud teokoosseisu eeldused. 3) Diskretsiooni kuritarvitamine kui haldusorgan ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni
Võrdsuse ja proportsionaalsuse printsiip(sobivus , vajalikkus, vahendid.) Otstarbekus: See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel. Diskretsioonivead 1) Diskretsiooni mittekasutamine haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud. Samuti ei võta arvesse kõiki asjaolusid. Kui haldusorgan seob end ise kitsendavalt halduseeskirjadega. 2) Diskretsioonipiiride ületamine kui haldusorgan võtab endale suurema otsustusvabaduse, kui seadus talle seda lubab. Võib olla tegemist, kus organ rakendab selliseid tagajärgi, mida seadus ette ei näe, või on valesti kindlaks määratud teokoosseisu eeldused. 3) Diskretsiooni kuritarvitamine kui haldusorgan ei pea kas teadlikult või ekslikult kinni diskretsiooni õiguslikult determineeritud sisemistest piiridest. Kui haldusorgan järgis eesmärke, mis ei tulenenud seadusest.
Haldusorganile on antud õigus teostada diskretsiooni, kuid teatud juhtudel on haldusorgan kohustatud teatud õiguslikku tagajärge rakendama. Tähendab seda, et diskretsiooni teokoosseis täitub väga intensiivselt ning ei anna enam võimalust otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte, õiguslikku tagajärge tuleb rakendada. Kaks olulist kriteeriumi, mille puhul redutseeritakse diskretsiooni nullini. kui haldus seob iseennast halduseeskirjadega, kammitsedes oma otsustusvabadust selliselt, et ta peab üksikjuhtumi puhul rakendama teatud tagajärge ning selle puhul on võimalik üksnes kaalutlusõiguse redutseerimine nullini(korraõigus,politsei). puudutab ähvardava ohu tõsidust või ohustatud õigushüve tähtsust. 3. 2. Määratlemata õigusmõiste ja hindamisruum Määratlemata õigusmõiste võib tähendada kahte (lähedalt seotud) asja:
diskretsiooni mitte kasutamine o Nt KOV võivad määrata täiendavaid soodustusi, isik esitab taotluse soodustuse saamiseks, ja KOV ei rahulda, öeldes, et pole õigust anda soodustust. Sellise lausega tagasi lükata ei või. o Ei kontrolli diskretsiooni normi kõiki võimalusi ja ei võta arvesse kõiki asjaolusid. o Ka siis on sellega tagamist, kui administratsioon seob ennast iseennast kitsendavalt halduseeskirjadega. Kui ise teeb eeskirjad, ning siis ei võta avaldust vastu, kaaluma asjaolusid on ta kohustatud. Ta võib ära öelda lõpus, kuid ta ei saa juba lävelt, et taotleja taotlus pole kooskõlas. Diskretsiooni piiride ületamine: Administratsioon võtab endale suurema otsustusvabadus, kui seadus seda talle lubab. Administratsioon ületab diskretsioonivälised õiguslikud piirid. Nt valitakse tagajärg, mida seadus üldse ette ei näegi
annaabi.ee 
