objektiivses vormis selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, standardid, audiovisuaalsed teosed jne AÕS ei kohaldata Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. Rahvaloominguteostele Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele Riigiametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Päevauudistele Faktidele ja andmetele Ideedelejapõhimõtetele,millelerajanevadarvutiprogrammielemendid,kaasaarvatudprog rammikasutajaliidesealuseksolevadideedjapõhimõtted Autoriõiguse teke ja kestvus
eelistada võimaluse korral tegusõnu tegevust nimetavatele nimisõnadele. 3)Sõnastuse lakoonilisus- küllalt täpne ja täielik, kuid ühtlasi ka võimalikult lühike ja napisõnaline. Sõnastuse trafalentsus tuleb sama mõtet edasi anda võimalikult samas sõnastuses, pole ilukirjanduslik stiil, mis varieeruva sõnastusega. 7. Halduse üksikaktide ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuded. Halduse üksikaktide liigid, neile esitatavad sisu ja vormi nõuded. Haldusdokumentidele esitatavad sisu ja vormi nõuded. 2t L Haldusdokument p.o lühike, täpne ja keeleliselt korrektne. Haldusdok koosneb kolmest põhiosast: *sissejuhatus *käsitletava põhiprobleemi põhiküsimuste formuleerimine *järeldused. Haldusdok liigid ja nõuded: *juhendid käitumisreeglid, kuid neil puudub õiguslik tähendus haldusorganiväliste isikute jaoks *põhimäärused ja põhikirjad neil sisuline vahe puudub. Põhikiri on juriidilistel isikutel nt OÜ, MTÜ, SA, põhimäärus aga
§ 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
1) kirjaliku avalduse; 2) elulookirjelduse; 3) omakäelise kinnituse, et ta vastab teenistusse astumiseks seaduses sätestatud nõuetele; 4) tunnistuse (diplomi) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta; 5) isikut tõendava dokumendi; 6) talle väljaantud tööraamatu; 7) muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid. 18. Ametisse nimetamine vormistatakse käskkirja või korraldusega. Käskkiri või korraldus peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ametisse nimetatava isiku ees- ja perekonnanime; 2) ametiasutuse nimetust, kuhu isik teenistusse võetakse; 3) ametikoha nimetust ning palgaastet, palgamäära ja lisatasusid; 4) ametisse astumiseks määratud kuupäeva; 5) määratud ajaks ametisse nimetamisel - teenistustähtaega; 6) katseaja kohaldamisel - katseaja kestust;
Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. 3. Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. 4
Muud teosed Teose kaitstust eeldatakse. Tõendamiskohustus lasub kaitstuse vaidlustajal. 32 5.05.2016 Autoriõigused Autoriõiguse seadust ei kohaldata: 1. Teoses kirjeldatud või selgitatud ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms. 2. Rahvaloominguteostele Autoriõigused 3. Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele 4. Kohtulahenditele ja nende ametlikele tõlgetele 5. Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Autoriõigused 6. Päevauudistele 7. Faktidele ja andmetele 8. Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid. 33 5.05.2016 Autoriõigused Autoriõigus tekkib teose loomisega
esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Seadus sätestab ka õiguskaitse välistused: autoriõigust ei teki ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; rahvaloominguteostele; õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele; kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale; päevauudistele; faktidele ja andmetele; ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid. Sekundaarsed asjaolud, nagu teose eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusvorm või fikseerimise viis ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele. Autoriõiguse kaitse on formaalsusteta. Autoriõigus tekib teose loomisega
meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele – rahvaloomingut võib kasutada oma loomingu alusena. Nt anekdoot on vaadeldav ühe rahvaloominguteose liigina ning selle täiendamine või edasine levitamine on vaba; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne) – siia loetellu ei kuulu nt rahatähed; 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa
Mõnes valdkonnas on autori loata kopeerimine muutunud tavaks. Vaidluste korral on palju probleeme rikkumise tõendamisega. Autoriõigus ei kaitse õigusi: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Autor
loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi; 23) muud teosed Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
rikkumistele ja ebaotstarbekatele toimingutele. Sellega avaldatakse ühiskondlikku ja poliitilist survet avalikule administratsioonile ning sunnitakse teda õiguspäraselt ja otstarbekalt toimima. Kontrolli põhimõtte realiseermist kodanike, poliitilise võimu ja erakondade ning teiste subjektide poolt soodustab informeerituse printsiibi tagamine. Nimetatud printsiip leiab väljenduse kahes nõudmises: haldusotsuste motiveerimise kohustuses; juurdepääsuvabaduses haldusdokumentidele ja asjaajamisele. Põhiseaduse § 44 alusel on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 2
rikkumistele ja ebaotstarbekatele toimingutele. Sellega avaldatakse ühiskondlikku ja poliitilist survet avalikule administratsioonile ning sunnitakse teda õiguspäraselt ja otstarbekalt toimima. Kontrolli põhimõtte realiseermist kodanike, poliitilise võimu ja erakondade ning teiste subjektide poolt soodustab informeerituse printsiibi tagamine. Nimetatud printsiip leiab väljenduse kahes nõudmises: haldusotsuste motiveerimise kohustuses; juurdepääsuvabaduses haldusdokumentidele ja asjaajamisele. Põhiseaduse § 44 alusel on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 2
Kontrolli põhimõtte realiseermist kodanike, poliitilise võimu ja erakondade ning teiste subjektide poolt soodustab informeerituse printsiibi tagamine. Nimetatud printsiip leiab väljenduse kahes nõudmises: haldusotsuste motiveerimise kohustuses; 73 juurdepääsuvabaduses haldusdokumentidele ja asjaajamisele. 2. Majanduskontroll e arvestuskontroll see võib esineda eel-, järelkontrollina või faktilise (st jooksva tegevuse kontroll) kontrollina. Seda teostab Eestis Riigikontroll. Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll. Ei kattu parlamendi õiguspärasuse kontrolliga. Siin kontrollitaks: Õiguspärasus: Finantsarvestuste tulemuste kontrolli Finantstegevuse hindamine Finantssüsteemi ja tehingute kontroll
23) muud teosed. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele seadust ei kohaldata Seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja (KOKS § 51 lg 3). Valla- või linnavolikogu komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla või linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (KOKS § 51 lg-d 7 ja 8). Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Istungi ja koosoleku protokoll Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Valla- või linnavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ja protokollija. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest
annaabi.ee 
