saab seda puudujääki hüvitada. Ainult ilma ülikooli edasise arenguta ei tule Tartu tööstuslikust ega üldse majanduslikust arengust midagi välja. Tartus elas 2000. aasta rahvaloenduse ajal 101000 inimest. Regioon on üsna suur ja seal asub kolm asulat, mis linnaks on väikesed, aleviks aga suured. Jõgeva (6400 elanikku) kuulutati maakonnalinnaks alles 1947. aastal, tegelikult pole ta selleks aga saanudki, kui mitte arvestada puhtakujulisi haldusasutusi. Teeninduskeskusena on ta kehvapoolne ja olulisi tööstusettevõtteid seal polegi (Werol Tehased asub linnast tükk maad eemal). Õieti on Jõgeva Eesti suurim alev. Osalt - pareminigi kui Jõgeva ise - täidab maakonnalinna ülesandeid Põltsamaa (4800), kus on mitu pisiettevõtet ja konservitehas. Ent asendi tõttu regiooni nurgas ei sobi Põltsamaa teeninduskeskuseks suuremale tagamaale. Ta võikski olla tugev alev Järvamaal. Elva tekkis pisikese suvituslinnakesena
Mõnedes piirkondades on aktiivne rahvastik liikumine aga on ka selliseid piirkondi, kus need asjad üldse kokku ei lähe. 27) Venestamisaeg: Eestlaste ja lätlaste muutmine venelasteks. Vene-keskvõimu üldine poliitika, mille eesmärgiks oli vene mõju üldine tugevdamine. Venestamisaeg on eraldi ajalooline periood Eesti ajaloos. See puudutas mitte ainult eestlasi ja lätlasi, vaid kogu Vene impeeriumit. Üks venestamine puudutab halduskorraldamist, haldusasutusi ning kultuuriline venestamine puudutab eesti keelt, kultuuri jne. Esimene venestusmudel- Taotles muulaste (lätlased, eestlased, kazakid) muutmine venelasteks. Muulaste integreerimine- Muulaste kaasahaaramine. Kohalikud eripärad võisid säilia mingiks ajaks. Muulased võivad ka vabatahtlikult venestada. Yuri Samarin, arvas, et eestlased ja lätlased suudavad venestuda, kuid nad vajavad tõuget selle jaoks.
Siimon, Vadi (1999) toovad välja selle mõiste tähendustena: · Institutsionaalne organisatsioon, · Instrumentaalne organisatsioon, · Funktsionaalne organisatsioon, · Integratiivne organisatsioon. Institutsionaalne organisatsioon - ettevõte on organisatsioon Universaalse organisatsioonimõiste edasiarendus. Universaalne organisatsioonimõiste hõlmab igat liiki ühendusi, süsteeme: kogu ühiskonda, konkreetsemalt nii ettevõtteid, haldusasutusi kui ka usundilisi, heategevuslikke, sõjalisi ja paljusid teisi ühiskonna institutsioone. Organisatsiooni ja institutsiooni samastamine tuleb sellest, et inimest vaadeldakse kui organisatsiooni kandjat, organsatsiooni kui kunstlikku, inimeste loodud (sotsiaalset) vormi. Üksvärav: Organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki.
annaabi.ee 
