nõua midagi, aga kelle õigusi või kohutusi võib tehtav kohtuotsus siiski mõjutada. Nt kui hagi esitatakse kindlustushüvitise saamiseks, on kohal ka õnnetuse põhjustaja. Erikaebus on kaebus kohtumääruse peale. Tsiviilkohtumenetlus tegeleb eraõiguslike valdusega, halduskohtumenetlus lahendab avaliku võimu kandjate ja üksikisiku vahelistest avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidlusi, peamiselt haldusaktidele esitatud kaebusi. Halduskohtumenetlus erineb tsiviilkohtumenetlusest uurimisprintsiibi pärast. Selle kohaselt on halduskohus õigustatud ja isegi kohustatud tegema menetlusõigustoiminguid ja oma initsiatiivil. Kohus ei piirdu vaid nende tõenditega, mida esitavad pooled, sest on vajadus kaitsta üld- ja mitte erahuve.
abivalmidus, menetluse toimumine mõistliku aja jooksul, õigus ligi pääseda oma toimikule, õigus saada hüvitist ametiasutuste tekitatud kahju korral st haldusorgan peab käituma isikusõbralikult kõige laiemas mõttes. Seaduslikkuse põhimõte. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et asutus oleks oma tegevuses järjekindel ja et kord antud haldusaktidele ja lubadustele saaks ka tulevikus tugineda. Võrdne kohtlemine: Sisulise võrdsuse idee seisneb selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et riik ei piiraks isikute õigusi ega tekitaks neile muid koormavaid tagajärgi tühja-tähja pärast, vaid ainult siis, kui see on hädavajalik. Samuti, et asutus mõtleks oma otsuse piisava põhjalikkusega läbi, et vältida tarbetuid ebameeldivusi isikutele.
Sellel on väga praktiline väljendus, sest sellest ripub nii küsimus, millist seadust konkreetsel juhul kohaldada, kui ka küsimus, millisele kohtule alluvad võimalikud vaidlused (maakohtule või halduskohtule). Haldusõiguse valdkonnas sõltub avaliku ja eraõiguse eristamisest küsimus, kas mingit haldusorgani otsust tuleb käsitleda haldusaktina ja seega järgida selle vastuvõtmisel haldusmenetluse seadust ja vormistamisel haldusaktidele kehtestatud vorminõudeid (nt lisada vaidlustamisviide koos viitega halduskohtule). Samuti on avaliku õiguse ja eraõiguse vaheline piiri tõmbamine määravaks, kas haldusorgani sõlmitud lepingut käsitleda tsiviilõigusliku lepinguna või halduslepinguna. Eesti kohtusüsteemi taasloomisel tehti selge valik selles suunas, et haldustegevust hakkab kontrollima iseseisev kohtusüsteemi haru – halduskohtud. Antud põhimõtet kajastab ka PS §
peatükis sätestatud korras vähemalt 30 päeva enne maksusumma tasumise tähtpäeva, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Maksuotsus, millega määratakse tollivõla tekkimisega seotud maksusumma, toimetatakse maksukohustuslasele kätte vähemalt kümme päeva enne maksusumma tasumise tähtpäeva. Maksuotsuses võib teha hoiatuse sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmatajätmise korral. (MKS § 95 lg 5) Maksuotsuse kohta sätestatu laieneb ka haldusaktidele, mis on antud maksusoodustuse või -vabastuse kohaldamiseks, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (MKS § 95 lg 6) 46. Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg? Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. (MKS § 98 lg 1) Maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta
põhisisust tuleneva õiguse tekkimisega. c. Lisatingimus: haldusaktis sisalduva õiguse realiseerimise võimalus tekib üksnes lisatingimuse täitmisel. Nt kauplemisloale lisatakse klausel, et kauplemisluba jõustub pärast sanitaarremondi tegemist. d. Muutmisvõimaluse reserveerimine – hilisem muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine 1.5 Haldusaktidele esitatavad nõuded. a. Määrustele esitatavad nõuded Akti sisu vastab kehtivale õigusele – õigusakti andmise volituse olemasolu. Määrused peavad olema sisult kooskõlas seadustega (tuleneb ülimuslikkuse põhimõttest). Määrused peavad arvestama ka rahvusvahelise õiguse norme. Akti sisu vastab formaalse õiguspärasuse nõuetele – määrusi saavad
tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtus lahendatakse ainult üksikaktidena halduslepingute vaidlusi. §7 Haldusaktidele esitatavad nõuded a) Määrused peavad olema õiguspärased. - sisu (materiaalne õiguspärasus). Õigusakti andmise volituse olemasolu. Hilisem volitus on tühine. Sisu kooskõlas kehtiva õigusega ja RK poolt ratifitseeritud välislepingutega. 33 - Formaalne õiguspärasus. o volitatud organid annavad välja (VV, ministeeriumi juhtiv minister, KOV
legislatiivfunktsioon seotud kriisiolukordadega, kui parlament ei saa kokku tulla, ja asjaoluga, et kogu sotsiaalse sfääri reguleerimine oleks parlamendile liiga koormav. materiaalne - eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). Materiaalse haldusakti tunnused on: kohustuslik iseloom regulatiivne iseloom reguleerib üksikjuhtumeid antud vastava pädeva haldusorgani poolt 3. §2 Haldusaktidele esitatavad nõuded, õiguspärasuse eeldused b) Korraldused materiaalne õiguspärasus kooskõla seaduste ja õiguse põhimõtetega andmiseks peab olema seaduslik alus e volitus peab täitma samu eesmärke mis volitavgi seadus. Eesmärk peab olema faktiliselt ja õiguslikult saavutatav. proportsionaalsus abinõu + eesmärk + kolmandad isikud selgelt formuleeritud formaalne õiguspärasus anda saab pädev isik/organ
tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtus lahendatakse ainult üksikaktidena halduslepingute vaidlusi. §7 Haldusaktidele esitatavad nõuded a) Määrused peavad olema õiguspärased. - sisu (materiaalne õiguspärasus). Õigusakti andmise volituse olemasolu. Hilisem volitus on tühine. Sisu kooskõlas kehtiva õigusega ja RK poolt ratifitseeritud välislepingutega. - Formaalne õiguspärasus. o volitatud organid annavad välja (VV, ministeeriumi juhtiv minister, KOV volikogu ja valitsus. o vastuvõtmise protseduurilised reeglid
õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Näiteks leping kahe valla vahel või leping valla ja riigivalitsemisorgani vahel jne. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtu pädevusse kuuluvad Eesti õiguskorras sellistest halduslepingustest tulenevad vaidlused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid (HKS § 3 lg. 2 p. 2). §7. Haldusaktidele esitatavad nõuded Alljärgnevalt ei leia käsitlemist presidendi seadlused ja halduse jurisdiktsioonilised aktid, mis puudutavad distsiplinaar- ja haldusvastutust. Presidendi seadlustele esitatavaid nõudeid analüüsiti õpiku eelmistes paragrahvides. Ametiisikute otsuseid haldusõiguserikkumiste asjades käsitletakse iseseisva õppeaine, "haldusvastutuse", raames. Avalike teenistujate distsiplinaarvastutuse asjad ja neis tehtavad otsused on spetsiifilised ning nõuavad eraldi analüüsi
õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Näiteks leping kahe valla vahel või leping valla ja riigivalitsemisorgani vahel jne. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtu pädevusse kuuluvad Eesti õiguskorras sellistest halduslepingustest tulenevad vaidlused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid (HKS § 3 lg. 2 p. 2). §7. Haldusaktidele esitatavad nõuded Alljärgnevalt ei leia käsitlemist presidendi seadlused ja halduse jurisdiktsioonilised aktid, mis puudutavad distsiplinaar- ja haldusvastutust. Presidendi seadlustele esitatavaid nõudeid analüüsiti õpiku eelmistes paragrahvides. Ametiisikute otsuseid haldusõiguserikkumiste asjades käsitletakse iseseisva õppeaine, "haldusvastutuse", raames. Avalike teenistujate distsiplinaarvastutuse asjad ja neis tehtavad otsused on spetsiifilised ning nõuavad eraldi analüüsi
Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping) Otsus millega muudetakse haldusakti, on ka ise haldusakt. Samuti on haldusaktiks iga otsustus, millega keeldutakse taotletud haldusakti andmisest. Kui KOV üksuse tahteavaldus lepingu sõlmimiseks reguleerib ka avalik-õiguslikke küsimusi, võib samaaegselt olla tegu haldusaktiga, sõltumata sellest, kas ta on vormistatud KOV organite haldusaktidele sätestatudnõudeid järgides, protokollilise otsusena või tsiviilõigusliku tahteavaldusena. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Asja avalik-õiguslikku seisundit reguleeriva üldkorraldusega, s.t halduse üksikaktiga on tegemist vaid siis, kui see puudutab ühte või mitut konkreetset asja. Üldkorralduse objekt peab olema määratletud konkreetse asja individuaalsete tunnuste abil
annaabi.ee 
