15 institutsioonide osalise subordineerituse alusest (täidesaatev riigivõim: (kesk) valitsus> keskametkonnad >regionaalne ning >lokaalne kohahaldus). Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seejärel tulevad haldusaktid. Põhimõtteliselt on täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel ehk haldusaktidel kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstititsiooni ning nn. tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. See tähendab, et institutsioonide subordineeritud hierarhilises liinis tekib seonduv hierarhiline liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. Puhas subordineeritud üks ühene hierarhia tekib vertikaalliinis üalt alla kolme tunnuse ( institutsioonide, õigusjõu ning normatiivse - mittenormatiivse) alusel
huvitatud, et ühiskondlikke vahendeid ei raisata, vaid kasutatakse ökonoomelt, et oleks välistatud igasugused kuritarvitused. I.2 Halduse kontrolli eesmärk. Halduse kontrolli eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit. Eesmärgiks on ka see, et puuetega haldusaktidel ei saaks olla juriidilist toimet. I.3 Halduse kontrolli liigid. 1. Internne kontroll – kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud 57 Teenistuslik järelevalve Sisuks on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ning
1 konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seadused antakse konstitutsiooni (Eestis: põhiseaduse) alusel ja täitmiseks. Nad võetakse vastu parlamendi poolt ning jõustatakse spetsiifilises korras, mille juhul on reeglina vajalik eriline riigipea õigusakt seaduse väljakuulutamise kohta, ilma milleta seadus ei saa jõustuda. Nüüd järgnevad haldusaktid. Põhimõtteliselt on täidesaatva riigivõimu kõigil õigusaktidel ehk haldusaktidel kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstitutsiooni ning nn tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. See tähendab, et institutsioonide subordineeritud hierarhilises liinis tekib seonduv hierarhiline liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------1
Haldusakt — täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad) Täidesaatva riigivõimu – riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku süsteemi, loetakse ka nende õigusaktid haldusaktideks, sest need õigusaktidki antakse välja seaduse alusel ning täitmiseks. täidesaatva riigivõimu kõigil õigusaktidel ehk haldusaktidel kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstitutsiooni ning nn tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. See tähendab, et institutsioonide subordineeritud hierarhilises liinis tekib seonduv hierarhiline liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. Juriidiline motivatsioon — pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatud osa
kogumit. Siin ei oma tähtsust see, kas avalik administratsioon esineb riigi-, kohaliku omavalitsuse või teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute organite süsteemina. Halduse kontrolli eesmärgiks ei ole üksnes tõkestada avaliku administratsiooni õigusvastast tegevust, mis võib seisneda pädevuse ja vastava menetluskorra rikkumises, haldustoimingute vormi ja eesmärgi ignoreerimises, vaid ka see, et puuetega haldusaktidel ei saaks olla juriidilist toimet. Vastavalt sellele, kas halduse üle teostatakse kontrolli haldusorganisatsioonis eneses või väljaspool seda, tehakse vahet internse (sisemise) ja eksternse (välise) kontrolli vahel. Internne on selline kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb omakorda teenistuslikuks ja riiklikuks järelevalveks ning nn. enesekontrolliks. Eksternset kontrolli teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused,
kogumit. Siin ei oma tähtsust see, kas avalik administratsioon esineb riigi-, kohaliku omavalitsuse või teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute organite süsteemina. Halduse kontrolli eesmärgiks ei ole üksnes tõkestada avaliku administratsiooni õigusvastast tegevust, mis võib seisneda pädevuse ja vastava menetluskorra rikkumises, haldustoimingute vormi ja eesmärgi ignoreerimises, vaid ka see, et puuetega haldusaktidel ei saaks olla juriidilist toimet. Vastavalt sellele, kas halduse üle teostatakse kontrolli haldusorganisatsioonis eneses või väljaspool seda, tehakse vahet internse (sisemise) ja eksternse (välise) kontrolli vahel. Internne on selline kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb omakorda teenistuslikuks ja riiklikuks järelevalveks ning nn. enesekontrolliks. Eksternset kontrolli teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused,