Kolm soovi Muinasjutt Tartu lähistel elanud Martini-nimeline poiss. Tal olid sinakas-lillakad silmad ja vaskse läikega tumeblondid juuksed. Ta kaksikõde, Marii, oli oma venna välimuse miniatuurne koopia, omades ainult veidi pikemaid, peaaegu õlgadeni juukseid. Mõlemale meeldis maalimine, ent nende ema ja isa olid liiga vaesed selleks, et lastele paberitki osta, värvipliiatsitest rääkimata! Seega harjutasid kaksikud kätt looduses, maalides poris jm, kus aga ruumi leidsid. Kord läksid lapsed metsa marju otsima, et siis hiljem koopaseintele maalida. Nad kõndisid vaikides mööda kitsast ja käänurohket metsateed, vaadates uurivalt alustaimestikku, ent soovitud tulemust nende pikaajaline otsing ei andnud-mets oli marjadest kui tulvaveega puhastatud. Marii tundis paari tunni pärast rasket väsimust, ent ei julgenud seda vennale öelda oli ju to...
Kuid mütoloogilist materjali ainutähtsaks pidav tegelane suudab vaevalt vahetu kogemuseni jõuda. Ta kombib vaid oma lugemuse- uskumuste võrgus ringi. Vahest veelgi suurem probleem on häälestamine enamik tänapäeva inimesi pole sisemiselt korras, ja seda näitab ka narkomaania vohamine. Kuid: ,,Paistab, et seenes leiduv keemiline ühend on üksnes päästik, mis vallandab teisenenud kontakti ümbritseva biosfääriga taime-, looma- ja haldjariigiga." Laurits tähendab lummav-paganlikult: ,,Austusväärse ajalooga seened ja kaktused otsekui kannaks kaasas tarvitajate kogemusi ning transiseisundis on võimalik neil lähedale pääseda." Näiteks Jaan Kaplinski suhe kärbseseenesse on mõõdukalt pooldav ja soovitav. Tundub, et budistina ei otsi ta selle kaudu teed teise reaalsusse, kuid hindab seene n.-ö. ,,paganlikke teeneid" boreaalses kultuuris.
annaabi.ee 
