"hakkepuidukatlast" - 1 õppematerjal

Uurimistöö AS Tamsalu Kalor

projekti toetanud see, et projekti läbiviimisel väheneksid keskkonnakahjulike ühendite kogus õhus. Järeldati, et kohalikule hakkepuidukatlale üleminek oleks 1997. aastal olnud üks väheseid variante AS Tamsalu Kalori katlamaja jaoks, kus investeering oleks tootnud kasumit. Kogu projekti orienteeruvaks maksumuseks usuti kujunevat ligikaudu 511 300 .58 Kui projekt 2001. aastal läbi viidi, siis kujunes kogumaksumuseks 971 500 ja vastupidiselt aruandes arvatule sai hakkepuidukatlast koheselt Tamsalu katlamaja põhikatel (2002. aastal langes põlevkiviõlikatla kasutus juba 15kordselt). Tamsalu soojusenergia hind püsis pärast projekti teostumist tasemel 36.00-38.00 eurot megavatt- tunni eest ehk panga silmis oli investeering seega piisavalt atraktiivne (hiljem küll soojusenergia hinnad ei langenud, kuna Eesti riigi majanduspoliitika tõttu sätestati soojahinnale kõrgemad käibemaksud).59 3.3.2. HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE OSTU-MÜÜGILEPING JA 2004.