vähimagi pingeta. Kui ese läheneb surustakse silmalääts kokku ja silmafookuskaugus väheneb sedavõrd, et kujutise tasand ühtib uuesti võrkkestaga. Eseme kaugust silmast, mille korral on eseme detaile kõige mugavam vaadata, nim parima nägemise kauguseks (25cm) Prillid. Inimestel, kellel ei tekita silmad pingeta olekus eseme kujutist võrkkestal, vaid selle ees, mistõttu nad ei näe kaugeid esemeid selgelt lühinägevus. Lühinägevust parandatakse hajutavatest läätsedest prillidega Nägemisdefekti, mille puhul kaugete esemete kujutis tekib võrkkesta taha , nim kaugelenägevuseks, mida parandatakse koondavatest läätsedest prillidega
Valguse lainelisi omadusi kinnitavad : 1) Valguse dispersioon _ murdumisnäitaja sôltuvus valguse värvusest ja sagedusest. 2) Valguse murdumine, peegeldumine 3) Valguse interferents _ koherentsete valguslainete liitumise tulemusena tekib ruumi igas punktis kindel valgustatuse jaotus. 4) Valguse difraktsioon _ paindumine üliväikeste tôkete ja avade taha. Difraktsioonvôre koosneb paljudest ( 100 ühele millimeetrile ) tôketest ja avadest vôi peegeldavatest ja hajutavatest pindadest vaheldumisi. Difraktsioonvôre konstant d näitab tôkke ja ava laiuste summat (vôi peegel- ja hajutava pinna laiuste summat). Difraktsioonvôret saab kasutada valguse lainepikkuse määramiseks : = d . sin / 2 d - difraktsioonvôre konstant (m) - max. vastava koha nurkkaugus vôre keskkohta läbivast ristsirgest k - max. järjekorra nr. ( 1; 2; 3; ... ) 5) Valguse polarisatsioon - valgus kujutab endast teineteise suhtes risti, lôpmata paljudes tasandites, vônkuvaid
annaabi.ee 
