Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hajusparvedest" - 7 õppematerjali

Täheparved
1
odt

Täheparved

tuhandeid. Kerasparved ­ Need on väga suured palli- või kerakujulised parved. ­ Nad sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Neid võib näha väljaspool meie Galaktikat ning nad liiguvad ümber Galaktika tuuma väga pikkadel orbiitidel. ­ Kerasparvede heledaim esindaja, M13 Herkulese tähtkujus, on üsna palja silmaga nägemise piiri peal. ­ Teleskoopidega on meie Galaktikast leitud paarsada kerasparve ­ ning erinevalt hajusparvedest neid eriti kuskil peidus pole, sest kerasparved paiknevad Galaktika tasandist kaugel, moodustades omaette sfäärilise halo Linnutee keskpunkti ümber. ­ Ühes kerasparves võib tähti olla kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni. ­ ilus korrapärane sfääriline moodustis, kus tähtede tihedus suureneb välisservast keskpunkti poole, ulatudes parve keskmes tuhande täheni kuupparseki kohta. ­ vähemalt 8­13 miljardi aasta vanused.

Füüsika → Füüsika
27 allalaadimist
Täheparved konspekt
2
docx

Täheparved konspekt

Kerasparved 1. Need on väga suured palli- või kerakujulised parved. 2. Nad sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Neid võib näha väljaspool meie Galaktikat ning nad liiguvad ümber Galaktika tuuma väga pikkadel orbiitidel. 3. Kerasparvede heledaim esindaja, M13 Herkulese tähtkujus, on üsna palja silmaga nägemise piiri peal. 4. Teleskoopidega on meie Galaktikast leitud paarsada kerasparve ning erinevalt hajusparvedest neid eriti kuskil peidus pole, sest kerasparved paiknevad Galaktika tasandist kaugel, moodustades omaette sfäärilise halo Linnutee keskpunkti ümber. 5. Ühes kerasparves võib tähti olla kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni. 6. ilus korrapärane sfääriline moodustis, kus tähtede tihedus suureneb välisservast keskpunkti poole, ulatudes parve keskmes tuhande täheni kuupparseki kohta. vähemalt 8–13 miljardi aasta vanused.

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
1 allalaadimist
Päike-tähed-galaktikad
3
doc

Päike, tähed, galaktikad

3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. 1)Elliptilised galaktikad ­ ellipsi kujulised. Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad ­ kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal ­ keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.

Füüsika → Füüsika
83 allalaadimist
Päike-tähed ja galaktikad
3
doc

Päike, tähed ja galaktikad

3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. 1)Elliptilised galaktikad ­ ellipsi kujulised. Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad ­ kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal ­ keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.

Astronoomia → Planeetide geoloogia
29 allalaadimist
Nimetu
16
doc

Nimetu

Linnutee tasandist, kuid pikki Linnutee suunda on nad valdavalt koondunud ühele taevapoolkerale. Hajusparved, vastupidi, on jaotunud küllaltki ühtlaselt pikki Linnuteed, kuid tugevalt koondunud just sellesse vöösse ning suurematel kaugustel Linnutee tasandist neid peaaegu ei kohta. Hajusparvedega sarnast jaotust taevasfääril omavad ka gaasudud ja tolmupilved. Viimased varjavadki meie pilkude eest suurema osa Galaktika tasandis asuvatest hajusparvedest, kuid ei suuda varjata tasandist kaugel asuvaid kerasparvi. Kirjeldatud objektide erinev jaotumine Galaktikas vihjab, et Galaktika ei ole mitte vormitu tähemass, vaid omab kindlat sisemist struktuuri - kui kerasparved on koondunud Galaktika tsentrit ümbritsevasse ligikaudu sfäärilisse süsteemi, siis hajusparved, gaas ja tolm moodustavad kerasparvede sfääri läbiva ketta. Ilmselt võib oletada kirjeldatutega sarnaste allsüsteemide eksisteerimist ka parvedesse

Varia → Kategoriseerimata
11 allalaadimist
Kosmoloogia
11
doc

Kosmoloogia

Kirjeldage galaktikatüüpe. 1)Elliptilised galaktikad ­ ellipsi kujulised. Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad ­ kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal ­ keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
Astronoomia
8
doc

Astronoomia

korrapäratud galaktikad sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti.Spiraalgalaktikate tom, gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa ­ mõhna. Galaktikates on osa tähti tekkinud koos grupis, mida nimetatakse täheparveks.Parvi on kahesuguseid.Hajusparved, mis koosnevad heledatest kuumadest tähtedest ja tekkinud hiljuti ning asuvad ruumis suhteliselt lähestikku.Kerasparved on hajusparvedest palju suuremad.Nad ümbritsevad galaktikat kerasparvedest koosneva kerasparvena.Meie Galaktikas on umbes 150 kerasparve, igaühes kuni miljon tähte.Tähtede ja gaasi liikumist galaktikates uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse kaudu.Kõige selgea pildi saame võttes spektri spiraalgalaktikast läbimõõtude suhtega umbes 1:3 ja pannes pilu piki sellise galaktika pikemat diameetrit.Oletades, et galaktika

Füüsika → Füüsika
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun