keemilisi ja bioloogilisis muutusi. Elektromagnetilised kiirgused nagu röntgeni- ja γ-kiirgus on kaudselt ioniseerivad. Nad ei põhjusta ise keemilist ega bioloogilist kahjustust, kuid liikumisel absorbeerivas aines annavad nad ära energiat, tekitades kiireid laetud osakesi. See, kuidas röntgenikiirgus neeldub, sõltub kiirgusvoo footonite energiast ja absorbeeriva materjali keemilisest koostisest. Neeldumine võib toimuda koherentse hajumisena, Comptoni hajumise e inkoherentse hajumisena, fotoelektrilise neeldumisena või paari moodustumisena. Radiodiagnostika ja –teraapia seisukohast on olulisemad Comptoni hajumine ja fotoelektriline neeldumine. Suurte energiate puhul, näiteks 60-Co või radioteraapiaks kasutatavatest kiirenditest saadav, on kiirguse neeldumisel domineeruv Comptoni protsess. Comptoni protsessi käigus toimub interaktsioon footoni ja nn vaba elektroni või aatomi väliskihi elektroni vahel, mille energia on tühine võrreldes footoni energiaga.
signaali teekonnal saatjast vastuvõtjani asetseb hulgi looduslikke ja GSm-s kasutaav sagedusressurs ei ole piisav võimaldamaks võrgus tehislikke takistusi. Takistused mõjuvad signaalile lisasumbuvuse, keskmisena: igale TRU-le eraldada eraldi sagedus, seega peab hakkama sagedusi moonutuse või hajumisena. Järgnevalt tuletame meelde mingi vahemaa tagant korduvkasutama. Korduvkasutuse tegur sõltub: a KKT PK + b KKT AK KKT =
annaabi.ee 
