protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub 2X a.Talvel mandrilt ookeanile, suvel ookeanilt mandrile, eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone.Liustikutuul-Tuul, mis tekib siis, kui liustiku kohal olev jahe õhk
1. millised on atmosfääri energia allikad? päike, kosmiline kiirgus ja maa siseenergia 2. kirjelda päikesekiirguse spektraalset koostist. Alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine. Need värvused ei ole omavahel teravalt eraldatud, vaid lähevad pidevalt üksteiseks üle. 3. millised kiirgusvood esinevad atmosfääris? Päikese poolt paralleelsete kiirte kimp-otsekiirgus; hajunud päikesekiirgus tolmus-hajukiirgus; otse ja hajukiirguse summa kannab summaarse kiirguse nimetust. Maa – ja atmosfäärikiirgus 4. mis on kiirgusväli ja milliste karakteristikutega seda iseloomustatakse? Nimetatakse ruumi, kus esineb kiirgus. Kiirgusvälju iseloomustatakse mitmete karakteristikutega nagu kiirgusvoog ja selle tihedus ja intensiivsus. 5. mis on solaarkonstant? Päikese kiirguse hulk, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1cm 2 suurust pinda 1 minutis
näe). Nurka päikesekiirguse ja horisondi vahel märgime h0. Insolatsioon tähis S'. Määrab ära, kui palju saab otsekiirgusest energiat horisontaalne pindalaühik. Vaja horisonti ja kiire vahelist nurka. · Hajukiirgus tänu sellele näeme taevast. Kõik hajukiirgus ei jõua maapinnale. Umbes 1/3 satub kohe tagasi kosmilisse ruumi ning 2/3 jõuab maapinnale. Mõõdetakse püranomeetriga. Hajukiirguse intensiivsus horisontaalsele pinnale langevad kiired ajaühikus (v a otsekiirgus). Mõõdetakse püranomeetriga. Sõltub suuresti Päikese kõrgusest. Päikese kõrguse kasvades hajukiirgus kasvab. Suuresti mõjutab hajukiirgust pilvisus (keskmised ja ülemised suurendavad hajukiirguse intensiivsust). Rünkpilved suurendavad hajukiirgust ning vähendavad madalad kihtpilved. Tähis D. Summaarne kiirgus tähis Q = S' + D. Insolatsioon ja hajukiirguse intensiivsus.
spektromeetrit SDL-1, mis on valmistatud praeguse St.Peterburgi tehases LOMO, varustades ta päikest jälgiva ja kiiri laboratooriumile tsölostaat peeglisüsteemiga. Et tegemist on skanneeriva spektromeetriga, siis registreeritakse atmosfääri läbinud päikese ultraviolettkiirguse spektrid, kust teatud lainepikkuste paarid el (näiteks 305,5 ja 325,4 nm9 saadavate näitude suhe võimaldab arvutada osoonikihi paksuse. Vähem tagajärjekad on hajukiirguse mõõtmised seniidist. Katsemõõtmistega alustati 1993 aasta kevadsuvel ning tõeline vaatlusprogramm algas sama aasta novembris. 1994-aasta jooksul tehti mõõtmisi 80-l päikesepaistelisel päeval. Eestis ei jälgita kahjuks osooni vertikaalset jaotumist atmosfääris, sest see on liiga kallis. Näiteks lastakse osoonikihi vertikaalseks jälgimiseks E.Kyrö(1993) andmeil Sodankylä observatooriumis nädalas lendu 1-2 s petsiaalset suurt õhupalli,
Otsekiirgus see on kiirgus, mis levib päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb ainult siis kui paistab päike. Hajukiirgus esineb kogu päeva jooksul ja isegi enne päikesetõusu või pärast päikese loojumist koidu- ja ehavalgusena. Selle kiirgusega on tihedalt seotud ka valgustus. Kui puuduks päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainule need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus D, mille all mõistetakse ajaühiku (min) jooksul pinnaühikute (cm2) langenud hajukiirgust. Selle intensiivsus sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks Päikese kõrgus, õhu sumedus, aluspinna albeedo jt, kõige suuremal määral siiski pilvitusest. Lumesadu suurendab hajukiirgust 40 70% võrra, vihm aga vähendab keskmiselt 20 25%. Summaarne kiirgus otse ja hajukiirguse summa
Siit levib soojus nii enne päikesetõusu või pärast päikese loojumist koidu- ja ehavalgusena. Selle kiirgusega on tihedalt seotud ka valgustus. Kui puuduks üles õhku kui ka maa ja vee sügavamatesse kihtidesse. Aluspinnalt kandub sooja õhku järgmiste protsesside teel : 1) molekulaarne päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainule need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Hajukiirguse soojusjuhtivus – soojus antakse edasi molekulide kaootilise liikumise kaudu, 2) konvektsiooni voolud – tekivad aluspinna ebaühtlase hulka iseloomustab tema intensiivsus D, mille all mõistetakse ajaühiku (min) jooksul pinnaühikute (cm 2) langenud hajukiirgust. Selle soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem soojenenud õhk, muutub hõredamaks ja kergemaks ning tõuseb ülespoole. Kõrvalt voolab asemele
asetatud ühe ruutmeetri suurust pinda 1 minutis (eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel 149 600 000 km) 3)Päikese otsekiirgus - levib Päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb enim selgel päikesepaistelisel päeval ja puudub üldse öisel ajal. Hajukiirgus päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma korral. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus (D), mis tähendab minuti jooksul ruutsentimeetrilisele pinnaühikule langenud hajukiirgust. Intensiivus sõltub eelkõige pilvisusest kuid samuti ka Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost. Tugevasti suurendavad hajukiirgust keskmised ja ülemised pilved, kuna alumised pilved vähendavad hajukiirgust 1 selge ilmaga võrreldes
Filtrite adekvaatsust kontrollitakse konstantsustestide tegemise ajal. 4. 4. Fookuskaugus. Pikem fookuskaugus vähendab kiirgusdoosi (kauguse ruudu seadus). Levinuim fookuskaugus on 1 m, kopsuülesvõtetel 2 m. Liikuvate ülesvõtteaparaatide eripära nõuab lühikest fookuskaugust, seega kasutatakse neid aparaate vaid juhul, kui patsienti ei saa radioloogiosakonda transportida. Mobiilsed röntgeniseadmed on ole mõeldud asendama statsionaarseid aparaate. 5. 5. Hajukiirguse filter Hajukiirguse filter vähendab kasseti ja filmiga kaldu olevate, kujutise kontuure hägustava ja teravust vähendava hajukiirguse jõudmist filmini. Vähene kiirgusdoosi suurenemine filtri kasutamisel tuleb lugeda õigustatuks, kuna paraneb ülesvõtte kvaliteet. Pediaatrilises praktikas ei ole väikelaste pildistamisel hajukiirte filtri kasutamine mõttekas, kuna laste keha mõõtmed on väikesed ja hajukiirgust tekib vähe. 6. 6. Uuritava pinna suurus
laboratooriumi spektromeetrit SDL-1, mis on valmistatud praeguse St.Peterburgi tehases LOMO, varustades ta päikest jälgiva ja kiiri laboratooriumile tsölostaat peeglisüsteemiga. Et tegemist on skanneeriva spektromeetriga, siis registreeritakse atmosfääri läbinud päikese ultraviolettkiirguse spektrid, kust teatud lainepikkuste paarid el (näiteks 305,5 ja 325,4 nm9 saadavate näitude suhe võimaldab arvutada osoonikihi paksuse. Vähem tagajärjekad on hajukiirguse mõõtmised seniidist. "Spektromeetri komplekti suhtelise spektraaltundlikkuse leidmiseks kasutati USA standardiameti NIST primaaretaloniga seotud etalonlampi DXW. Mitmesugustel eksperimenditehnilistel põhjustel ei saa aga ei saa komplekti absoluutset tundlikust lain epikkuste piirkonnas 300 nm määrata praegu täpsemalt kui 20%, mistõttu maapinnale jõudva naha punetust põhjustava ultraviolettkiirguse mõõtmine nõuab etalonbaasi olulist täiendamist
annaabi.ee 
