Stigmatiseerimine teistsugususele "osutatakse" tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane) Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968 Stigmaga toimetulek Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon): - varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset), - kõrvalelükkamine (kui varjata ei saa, teha teisejärguliseks: vaegnägija ei loe avalikult tekste) - distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus, naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv) Irooniline reflektsioon küpseim regulatsiooniviis Laienevad "normaalsuse piirid" Pole absoluutset, looduslikku piiri normi ja kõrvalekalde vahel. Piirid on meie peas, meie kultuuris
Stigma on väljastpoolt pealesurutud tähelepanu nt keegi on pime, tuleb ise üksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tõttu kõva häälega kiitma, siis see näitab, et sellesse eripärasusse suhtutakse sellesse teisiti, pimedale on see aga ebameeldiv. Goffmani puhul on oluline enese represinteerimine (kellena ja kuida sta end esitleb). Ta uuringud räägivad, et stigamtiseerinud inimeste käitumismallid on samuti erinevad: 1. varjamine (nt kurt teeskleb hajameelset) 2. katmine/covering (vaegnägija ei loe avalikult tekste, ratastooli olija väldib treppe) 3. aktsepteerimine (inimene seda eripära, mida teised vaatavad ja panevad tähele, vaatab ka ise kõrvalt, teeb sellest oma võib õelda isegi et plussi nt vaata kui hea ratastool mul on, ütle kõvema häälega, mis seal kirjas on, ma ei kuule eriti hästi) kõige positiivsem. Laienevad "normaalsuse piirid"
• Stigmatiseerimine – teistsugususele “osutatakse” tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane) • Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968 Stigmaga toimetulek • Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale • Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon): – varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset), – kõrvalelükkamine (kui varjata ei saa, teha teisejärguliseks: vaegnägija ei loe avalikult tekste) – distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus, naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv) • Irooniline reflektsioon – küpseim regulatsiooniviis Laienevad “normaalsuse piirid” • Pole absoluutset, looduslikku piiri normi ja kõrvalekalde vahel. Piirid on meie peas, meie kultuuris
annaabi.ee 
