müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine,
Suhtlemistõkked: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine,
;edastamine;vastuvõtt;dekodeerimine; aktsepteerimine;kasutamine;tagasiside. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised:müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne.keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogiakäsutamine.Edastaja poolt loodud tõkked on:elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist;segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku võiasjatundmatuse tõttu. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on:mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine;jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemigaseotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta võiunustatakse.Personaalsed suhtlemistõkked (psühhologiline distants ,erinev haridustase,rass)Füüsilised tõkked (müra,tehnilised häired) 17 Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles
müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine,
keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkkedon: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkkedon: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine,
isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. · Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. II Kommunikaatori loodud barjäärid: · Sõnumit asutakse edasi andma, ilma, et kuulajaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti ja järgitaks, kas teine on teate vastuvõtuks valmis. · Väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu ei osata kuidagi oma mõtetele ja ideedele leida kohast keelelist vastet, väljendutakse segaselt, arusaamatult. · Pöördumine on pikk üksikkõne, sedavõrd "monoloogiline", et teise poole jälgiv aktiivsus lülitub välja. · Teate lähetaja ajendub "huviloiu kuulaja kujundist", püüab piirduda olulisemaga ja jätab välja detailed ning argumentatsiooni; sellest tulenevalt muutub aga jutt kahvatuks ja ebamugavaks
· müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · Suhtlejate staatusevahed ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · Elementaarse kontakti mitteloomine enne suhtlemist, · Segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, · Pika monoloogi pidamine mistõttu teise poole tähelepanu hajub, · Piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks · Teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: · Mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hajumine
(või tuleks öelda „sangareid“?) raevuhoos või milleski veel hullemas! jätkuks; see koht on mõeldud õppetööks. Mõned lapse tähelepanu hajub näiteks laudkonda- des väga kergesti, nii et õppeaasta kehtestamisfaasis tasub soovimatu hajalioleku vältimiseks Alalhoidmine ja ülekinnitamine eelistada „formaalsemat“ istumisplaani (ridades või paarides istumine, näoga tahvli suunas). Esimese nädala esimesel päeval on äärmiselt oluline kehtestatud reeglite ja käitumistavade Õpilaste paigutamine laudkondadesse ei soodusta iseenesest koostööle suunatud õppekäitu- alalhoidmine ja ülekinnitamine (joonis 2.1)
annaabi.ee 
