Tekstide kinnituspunktid peavad olema valitud nii, et teksti kõrguse muutmisega kaasnev nihe ei halvendaks plaani loetavust. 10. Digitaalsel joonisel kasutatakse järgnevaid teksti kõrguseid M 1:1000 korral: 1) hoonete leppelühendid (H) koos korruste arvu tähisega, teede ja tänavate nimetused koos alast väljuvate teede sihtkohtade nimetustega, haldusüksuste nimetused, katastriüksuste tunnused ja nimetused hajaasustusalas 2,4; 2) majanumbrid ja hoonete otstarvet iseloomustavad tekstid, kaevude numbrid, katastriüksuste tunnused ja nimetused tiheasustusalas 1,8; 3) maa-aluste tehnovõrkude torude numbrid 1,0; 4) plaanil esitamiseks valitud kõrgusarvud, kõlvikute ja katendite tähised, kõik ülejäänud tekstid 1,4. 11. Teksti kõrgused vähenevad mõõtkavade vähenemisel. 12
kihile 10. Milliseid tekstikõrguseid kasutatakse digitaalsel joonisel? Maa-ala plaanil kasutatavate tekstide kõrgused (digitaaljoonise ühikutes) M 1:1000 korral on järgnevad: 1) hoonete leppelühendid (H) koos korruste arvu tähisega, teede ja tänavate nimetused koos alast väljuvate teede sihtkohtade nimetustega, haldusüksuste nimetused, katastriüksuste tunnused ja nimetused hajaasustusalas 2,4; 2) majanumbrid ja hoonete otstarvet iseloomustavad tekstid, kaevude numbrid, katastriüksuste tunnused ja nimetused tiheasustusalas 1,8; 3) maa-aluste tehnovõrkude torude numbrid 1,0; 4) plaanil esitamiseks valitud kõrgusarvud, kõlvikute ja katendite tähised, kõik ülejäänud tekstid 1,4. 11. Kuidas muutuvad teksti kõrgused koos mõõtkavaga? Teistes mõõtkavades kasutatavate tekstikõrguste kordajad M 1:1000 suhtes on M 1:200 plaani puhul 0,25
Kaitsekaardistamise Agentuuri abiga koostati kaitseväe topograafilise kaart mõõtkavas 1:50 000. Tallinna lennuinfopiirkonna visuaal-lennukaart mõõtkavas 1 : 500 000 ilmus 1999. aaastal. Kaardikeskuse poolt on väljaantud läbi ajaloo esimene eestikeelne kogu riigi haldusala kattev topograafiline kaart, mis sai nimeks Eesti Kaart mõõtkavaga 1:50 000. Maaregistri nõudmisel koostati maakatastri pidamise aluskaart hajaasustusalas mõõtkavas 1:10 000 ja tiheasustusalas mõõtkavas 1:2000. 1992. aastal alustatud manuaaltehnoloogias põhikaardistamise käigus kaeti 1994. aasta lõpuks aluskaardiga 13% kaardistatavast alast, millele järgnes uudse digitaaltehnoloogia juurutamine 1995. aasta alguses. Eesti Kaardikeskus oli ka algatajaks 1:20 000 mõõtkavalise põhikaardi koostamisel. Eesti esimene arvutikaart koosnes 112 lehest mõõtmetega 25 km x 25 km millest
annaabi.ee 
