Inimese haistmismeel Inimese haistmismeel on üsna piiratud suuteline eristama 4000-10000 erinevat lõhna. Inimese haistmisepiteeli pindala ninaõõnes 5 cm2, koeral 150 Lõhna tundmiseks on inimesel vajalik vähemalt miljon lõhnamolekuli. Haistmisepiteeli paiknemine ja pindala erinevus koeral ning inimesel http://www.argosymedical.com/Other/samples/images/DogVsManOlfactory.jpg Haistmistaju häired Kuna teadmised haistmistaju ja sellega seotud haigusseisundite kohta on veel puudulikud, osutub selles esinevate häirete diagnoosimine ja ravi sageli keeruliseks. seotud psüühiliste ja psühhosomaatiliste haigustega vanemas eas mõne ravikuuri tagajärjel Muutused haistmises võivad olla nii primaarseks sümptomiks kui lisanduda sekundaarse protsessina erinevatele haigusseisunditele. 1) anosmia - haistmisvõime puudumine;
ei püsi mitte ainult ühel tunnusel, vaid liigub ühelt teisele. Pärast eseme tundmaõppimist tekivad organismis erinevad protsessid, mis võrdlevad objektilt saadud signaale eesmärk- kujutise ja või standardiga (see tähendab seda, et igal inimesel on mingi kindel ettekujutus ühest objektist: näiteks teab inimene oma peas kindlalt, milline näeb välja tool). Tajusid liigitatakse erinevate närvimehhanismide alusel. Eristatakse nägemis-, kuulmis-, kompimis-, liigutus-, maitsmis- ja haistmistaju. Tajumine kui protsess koosneb mitmest osast: seega võtavad sellest üheaegselt osa erinevat liiki närvimehhanismid. Samas võib taju veel klassifitseerida ka tegelikkusse eksisteerimise vormidest lähtuvalt, ehk siis saab selle jaotuse järgi eristada ruumi-, aja- ja liikumistaju. Taju saab käsitleda ka objektina, selle alusel on olemas näiteks vormi-, sündmuse-, tekstuuri- ja värvustaju. Taju tähtsamateks omadusteks on tema mõtestatus, valivus, konstantsus, aperetseptiivsus (see,
Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel taju koostises suur tähtsus, kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist · Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tundmused e emotsioonid · Mõtlemine annab tajuobjektile kindla tähenduse ja üldise mõtte · Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigid · Liigitus aistingute alusel: Nägemistaju Kuulmistaju Haistmistaju Maitsmistaju Taktiline/liikumine/tasakaal Eriliik isikutaju, ajataju · Isikutaju e sotsiaalne taju Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isiku taju seostub suuresti emotsioonide ja hoiakutega, siin on ta teiste tajuliikidega võrreldes vähem objektiivne. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: kasv, silmad, juuksed, miimika · Isikutaju mehhanismid
süntees, mis koosneb igasugustest aistingutest. Ja need aistingud on saadud erinevatest objektidest või keerulistest ilmutustest. Just taju on tihedasti seotud informatsiooni transformatsiooniga, mis tuleb väliskeskkonnast. Sellega moodustatakse kujud, mis pärast kasutatakse tähelepanu, mälu, mõtlemise ja emotsioonide tegemise juures. Sõltuvalt analüsaatoritest eristatakse järgmiseid taju liike: o nägemistaju, o haistmistaju, o kuulmistaju, o liigutamistaju, o maitsmistaju, o puutetaju. Lisaks konkreetse meeleorganiga otseselt seotud tajudele on võimalik eristada tajusid, mille seos meeleorganiga on üsna kaudne või pole vastavat meeleorganit üldsegi suudetud avastada: objekti suurus, kaal, kuju, regulaarsus, mis tunnistab selle psüühilise protsessi keerulist organisatsiooni. Otseseid teadmisi täiendavad varasemad kogemused, nii et see on
Adaptatsioon kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) 7.Taju mõiste ja liigid Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajude liigitus: · nägemistaju · kuulmistaju · kompimistaju · liigutustaju · maitsmistaju · haistmistaju · ajataju · ruumitaju 8.Taju omadused Taju omadused: · taju terviklikkus püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus organsüsteemide aktiivne olek tajus 9.Tahteline ja tahtmatu tähelepanu
3. Kuidas jaotatakse meeleelundite sensoreid ärritaja iseloomu järgi?Jaotatakse kolmeks- mehhanosensorid,fotosensorid ja termosensorid. 4. Kuidas jagunevad silma fotosensorid ja kuidas me nende abil näeme?Jagunevad kepikesteks ja kolvikesteks. Kepikeste abil tekib skotoopiline nägemine ja kolvikeste abil fotoopiline nägemine. 5. Mis on inimese organismi kuulmis- ja tasakaalumeeleelund?Kõrv. 6. Millest sõltub inimese organismi haistmistaju intensiivsus?aine keemilisest struktuurist ja kontsentratsioonist; • aine liikumiskiirusest; • sensorirakkude füsioloogilisest seisundist; • aine lahustuvusest vees või rasvades. 7. Kuidas jagunevad maitse- ehk maitsmissensorid, kus nad asuvad ja millistele maitsetele reageerivad?• seennäsad→asuvad keele eesosal ja reageerivad magusale, soolasele ja hapule maitsele; • lehtnäsad→paiknevad keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule maitsele;
· Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) · Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel). 5. Taju mõiste ja liigid -> Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju ajataju ruumitaju 6. Taju omadused -> · taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom - sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus - organsüsteemide aktiivne olek tajus 7. Tahteline ja tahtmatu tähelepanu ->
On võimalik muuta Väga raske muuta Väärtuste tüübid: (Milton Rokeach) 1.)Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, õnn, vabadus 2.)Tugiväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, viisakas Uskumus on inimese arvamus objektide, ideede, sündmuste jms kohta( väga palju erinevaid) Hoiak koondab uskumused. Taju liigid: Nägemistaju, haistmistaju, maitsmistaju, kuulmistaju, liigutustaju, värvustaju, keeletaju, inimesetaju, ajataju, tekstuuritaju Taju vead tekivad: 1.) Vähe infot 2.) Vale info 3.) Ebareaalsed ootused 4.) Nähakse seda mida tahetakse, mitte reaalset Taju vead: 1.) Taju valivus 2.) Stereotüübid 3.) Esmamulje 4.) Halo efekt 5.) Taju kaitse Taju valivust mõjutavad tegurid on sisemised faktorid(hoiak, motiivid, huvid, ootused) ja välised
5. Heledat osa tajutakse OBJ-na Taju kui esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protses: Taju ei ole lihtne aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Esinduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised seosed. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju liigid: nägemis-, kuulmis-, kompimis-, liigutus-, maitsmis- ja haistmistaju. Taju omadused: 1.mõtestatus 2.valivus 3.konstantsus 4.apertseptiivsus 5.ökoloogiline põhjendatus - eelnevate omaduste oluline roll ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Eeldab, et tajusüsteem oleks võimeline ära tundma ka sündmusi. Objekt ja foon: Objekt on mõjuvad tegurid/objektid, mis on selgemini eristuvad. Foon on tahaplaanile jaav ja ebamäärane taust. Apertseptsioon:
üksikud elemendid asuvad ruumis lähestikku,näivad nad moodustavat terviku. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess.Taju aluseks on, lisaks sünnipärastele automaatsetele reageeringutele,ka tingitud ajutisid närviseosed,mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel möjumisel retseptoreile. TAJUDE LIIGITUS Analoüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maitsmistaju · Haistmistaju Liigitus võib lähtuda ka taju objektist. TAJU OMADUSED Olulisemateks taju omadusteks,lisaks juba kirjeldatud terviklikkusele,struktuursusele ja produktiivsusele,on taju mõtestatus,valivas,konstantsus,apertseptiivsus jaa ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus lähendab tajutava teadlikustamist,mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja otstarbe mõistmisega.Taju on alati teatud määral üldistus.Ta
haistmiskäärudel. Tekkinud piirkond kannab nime haistekolmnuk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevates haistesagarate osades, sealt lähtuvad neuriidid moodustavad kortikaalseid ja subkortikaalseid ühendusteid. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmistaju teadvuse tasemel. Haistmistee on erandlik: ta ei kulge läbi talamuse. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi eri kohtades. Lõhnaaine peab olema lenduv, vees- ja lipiidides lahustuv, see soodustab läbiminekut nii epiteeli katvast limakihist kui rakumembraanidest. Lõhnaained absorbeeritakse haistmisregiooni limaskesta, sealt difundeeruvad need haistmisraku karvakestesse. Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse lõhnaaine
Nägemistee ja viusaalkorteks- Haistmisepiteeli ehitus- Haistmisepiteeli paiknevus-Haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis, mis on peamistest hingamisteedest kõrvale. Haistmisrakud uuenevad pidevalt. Lõhnaretseptorite geneetiline teooria-lõhnaainete vastuvõtmine on seotud rakupina retseptori ehituse erinevusega. Inimesel on 347 lõhnaretseptorit, mille kombinatsioonide arv on lõputu. Haistmistaju intensiivus sõltub nii keemilisest struktuurist kui ka tema konsentratsioonist. Maitsepungade ehitus- Maitsepungade paiknevus-keele pealispinnal keelenäsadel. Esineb ka suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Keskkõrva ehitus- Keskkõrva funktsioon-trummikile võnkumised antakse edasi sisekõrva. Teo ja spiraalelundi ehitus- Teo ja spiraalelundi funktsioon-võnked kantakse edasi sisekõrvas oleva vedeliku abil. Teokanali
loomises Terviklikkus taju on protsess,mis on just suunatud terviku tunnetamisele ,et kui üksikud elemendid asuvad ruumis lähestikku,näivad nad moodustavat terviku. Produktiivsus taju omadus Taju liigid tajude üldise liigituse aluseks on tajumisest osa võtvate analüsaatorite erisused, vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus Taju omadused taju mõtestatus,valivus,konstantsus,apertseptiivsus,ökoloogiline põhjendatus Taju mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte,tähendus, sisu. Äratundmine mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka
Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevates haistmissagarate osades. Lõhnaaine peab olema lenduv, vees- ja lipiidides lahustuv. Lõhnaained absorbeeritakse haistmisregiooni limaskesta. Lõhna vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega, sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta, see põhjustab NA või K- kanali avanemise ja sensoripotensiaali tekke. Haistmistaju teke. Taju intensiivsus sõltub nii aine keemiliseststruktuurist kui ka tema konsentratsioonist, lisaks aine liikumiskiirusest jne. Lõhnatundlikkus on maksimaalne esmasel kokkupuutel ainega. Pikemaajalisel kokkupuutel lõhnatundlikkus väheneb, tekib adaptsioon, mis areneb kiiremini, kui lõhnaaine mõjub pidevalt. Häired. Haistmistaju nõrgenemist nim. hüposmiaks, puudumist anosmiaks. 12. Maitsmismeel. Maitsmiselundiks on keel
Oreooli- ehk haloefekt – teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja –tegude tajumisele ja hindamisele. Väärtaju ehk ebaõige taju, illusioon, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need tegelikkuses on. Hallutsinatsioonid – subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tajuliigid – nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju. Mälu Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete, oskuste meeldejätmises, säilitamises ning reprodutseerimises. …on aktiivne mõtestatud organisatsioon. …on funktsionaalsete blokkide/tasemete süsteem. Mälu neuronaalsed alused DNA – geneetilise ehk päritava mälukandja. RNA – ontogeneetilise ehk elu jooksul kujuneva individuaalse mälu kandja. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsessidee edasikestmine
Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujund. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina. Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide
Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujund. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st inimene ei oska paigutada tajutavat talle tuttava kategooria alla ega seda seletada jääb tajutav fooniks ega eraldu objektina. Üldistav taju on tervik, mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide
protsess , mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess. Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maistmistaju 26 · Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused Olulisemateks taju omadusteks , lisaks terviklikkusele, struktuursusele ja produktiivsusele, on
kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi- eeldab üldistusvõimet, dünaamilisust, invariantidele häälestatust. Aluseks on tingimatud refleksid ja ka tingitud refleksid- ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses: *näg *kuulm *komp *liigutus *maits *haistmistaju Vastavalt tegelikkuse eksisteerimise vormidele: ruumi-, aja-, liikumistaju. Vastavalt taju objektile- keele-, inimese-, vormi-, sündmusetaju jne. Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma. Annab tajule aktiivse suunatuse, väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Püsiv ja ajutine apertseptsioon
Haistmisrakkude neuronis on haistmissibulas tugevasti seotud mitraalrakkude dendriitidegaja moodustavad haistmispäsmakesi.Mitraalrakud moodustavad haistmistee põhimassi ja nad on veel ühenduses ka pidurdusvaheneuronite: periglomerulaar ja sõmerrakkudega. See piirkond kannab nime haistekolmnurk. Haistmistee suundub frontaalsagarasse, haistmiskoorde. Haistmisteed ulatuvad veel ka limbilisse süsteemi, hüpotaalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmistaju teadvuse tasemel Kes tahab veel rohkem lisa teada, siis sinine raamat lk 210-212 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Maitse- e maitsmissensorid asuvad keele pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse- e maitsmisrakud. Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel
mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju on järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess. 22 Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maistmistaju Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused Olulisemateks taju omadusteks , lisaks terviklikkusele, struktuursusele ja produktiivsusele, on
· Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. · Lõhnaaine peab olema lenduv ja vees-lahustuv, see soodustab läbiminekut epiteeli katvast limakihist. · Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta e rakupinna retseptoriga, mis põhjustab ioonkanalite avanemise ja sensoripotentsiaali tekke . · Haistmistaju intensiivsus sõltub nii aine keemilisest struktuurist kui ka tema kontsentratsioonist, lisaks sellele veel aine difusiooni kiirusest, sensori rakkude füsioloogilisest seisundist ja aine lahustuvusest. · Mõned inimesed suudavad eristada enam kui 10000 erinevat lõhna. ·Lõhnataju suure individuaalsuse tõttu ei ole siiani ühtset nn primaarsete lõhnade klassifikatsiooni. MAITSEMEEL Maitse-e maitsmissensorid asuvad kõige rohkem keele pealsipinnal keelensäadel. Maitsepungi esineb
(suurust, kaalu, seesmist struktuuri jms). Tajumise tagajärjeks on enamasti jõudmine mingi nimetuse, tähenduse või kategooriani. Tajumise tulemust tähistame ja nimetame sõna(de)ga. TAJUDE LIIGITUS Üldise liigituse aluseks on tajumisest osa võtvate analüsaatorite erisused. Vastavalt analüsaatori domineerivusel tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Loomulikes tingimustes võtavad tajumisest osa erinevat liiki analüsaatorid üheaegselt. Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid: ruumitaju, ajataju, liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist: keele-, inimese- vormi- sündmuse-, liikumis-, tekstuuri- ja värvusetaju (jmt). Vaatlus ühtaegu eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud
ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi- eeldab üldistusvõimet, dünaamilisust, invariantidele häälestatust. ____________________________________________________________ Aluseks on tingimatud refleksid ja ka tingitud refleksid- ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses: *näg *kuulm *komp *liigutus *maits *haistmistaju Vastavalt tegelikkuse eksisteerimise vormidele: ruumi-, aja-, liikumistaju. Vastavalt taju objektile- keele-, inimese-, vormi-, sündmusetaju jne. Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma. Annab tajule aktiivse suunatuse, väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Püsiv ja ajutine apertseptsioon.
Taju olemus Tajumine on vahetult ümbritsevast maailmast (või iseenda kehast) saabuva informatsiooni vastuvõtt, analüüs, süntees ja mõtestamine. Sellisena on taju kõige olulisema operatiivselt saabuva informatsiooni töötlemise protsess. Tajule on ühelt poolt iseloomulik modaalsus (meeleelundite järgi) ja teiselt sünteesitus kõigi meelte koostöö tulemusena. Analüüsi lihtsustamiseks vaadeldakse eri modaalsustes kujunevaid tajusid eraldi - nägemistaju, kuulmistaju, kompimistaju, haistmistaju, maitsmistaju, orientatsioonitaju jne. Taju on eelkõige meid ümbritseva tervikliku maailma terviklik tunnetus. Kõige terviklikum tajupilt kujuneb taju eri modaalsuste sünteesina. Taju"pildil" on mitmed üldised seaduspärasused. Peamisteks neist on terviklikkus, mõtestatus, põhinemine subjektiivsetel hüpoteesidel (apertseptsioon) ja konstantsus. Taju- uuringud on tugevasti hälvitatud nägemistaju suunas ja kõik teised taju modaalsused on tunduvalt nõrgemini läbi uuritud
annaabi.ee 
