Peatraumad Tugev peatrauma > düsosmia, hüposmia või anosmia tekkeks. Kui peatrauma mõjutab ninaõõnt ja kõrvalurkeid, võib haistmistaju häiruda limaskestale tekkinud hematoomist, tursest või haistmisepiteeli otsesest vigastumisest, samuti ninaluu murrust või traumajärgsest ninakõrvalurkepõletikust, Takistatud on õhuvool ninas ja sellega seoses lõhnamolekulide sattumine haistmisepiteelile. Haistmisrakkude aksonid võivad peatrauma korral kergesti rebeneda. Kui ajuverejooks satub haistmisega seotud ajupiirkondadesse (nt mandelkeha, oimusagar, otsmikusagar) > traumajärgne anosmia. Lõhnataju äkiline kadumine trauma korral > haistmisnärvi kahjustus. Nina ja -kõrvalurgete haigused Ninapolüübid, sinusiit ja allergiline riniit > enamasti anosmia Põhjuseks õhuvoolu takistatus
Kuulmetõri ül-avaneb neelamise/haigutamise ajal.Kõrvavaigu ül, miks eritub-??Õps.Pikaajaline tugev heli-kahjustab kuulmisnärvi ja sisekõrva kuulmisrakkude karvakesi,kuulmislangus.Mehaaniline liikumine närviimpulsiks-võnked levivad mööda tigu- >liigutavad kuulmisrakkudekarvakesi->tekitavad rakkudes närviimpulsse. 5.HAISTMINE:Haistmisaistang sammhaaval-1.Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda.2.Limas lahustunud aineosak. Arritavad haistmisrakkude karvakesi,põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse.3.närvikiude mööda kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda,kus tehakse lõhn kindlaks..Seda mõjutab nohu,vanusega see muutub,lõhnas viibides me seda peaaegu ei tunnegi jne. 4.MAITSMINE:Maitsmisaistang sammhaaval-1-Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi avade maitsmispunga.2.maitsmisp. puutuvad aineosakesed kokk tunderakkudega ja tekitavad närviimpulsse.3
Peaaju analüüsib neid ning inimene tunnetab pea asendit ja liikumist. Kui peaajju jõudnud teadete põhjal selgub, et organism kaotab tasakaalu, saadab ta vajalikesse lihastesse käsu. Lihased tõmbuvad kokku ning tasakaal taastub. 5. Nina koosneb ninaõõnest, haistmisrakkudest, haistmiskarvadest ja närvikiududest. 6. Sissehingamisel satuvad lõhna molekulid ninaõõne haistmispiirkonda. Seal lahustuvad aineosakesed limas ning ärritavad haistmisrakkude karvakesi. Tekivad närviimpulsid, mis liiguvad peaajju. Peaajus teahkse lõhn kindlaks. 7. Keel koosneb keelenäsadest ja maitsmispungadest. 8. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega. Tekivad närviimpulsid. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoorde. Ajukoore vastavas piirkonnas impulsid analüüsitakse ning maitsed eristatakse. 9
magu s 11. Silmade tervishoiu reeglid Lugemis- ja kirjutamiskaugus 30-35 cm Töökoha valgustatus Lugemine liikuvas sõidukis Pidev töötamine arvutiga A-vitamiinirikas toit 12. Kuidas tekib lõhnaaisting? 1) Sissehingamisel õhus olevad aineosakesed ninaõõne piirkonda 2) Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi põhjustades närviimpulsse 3) Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju 13. Kuidas tekib maitseaisting? 1) Süljes lahustunud aineosakesed läbi väikeste avade maitsmispunga 2) Maistmispungas puutuvad kokku tunderakkudega tekitades närviimpulsse 3) Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve peaajju, kus maitsed eristatakse
Kõrvalest kooondab helid kuulmekäiku- jõuavad trummikileni. Trummikile paneb võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva jõudnud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked tekitavad närviimpulsse, mis liiguvad piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse. 6. Kuidas tekib lõhnaaisting? Nimeta 3 etappi Sissehingamisel sisenevad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad need impulsid peaaju vastavasse keskusesse, kus lõhn kindlaks tehakse. 7. Kuidas tekib maitseaisting? Nimeta 3 etappi Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Aineosakesed puutuvad kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda, kus neid eristatakse. 8. Kuidas hoida silmi(3) ja kõrvu(3)?
Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. HAISTMINE JA MAITSMINE Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli) Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades närviimpulsse Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Keele pinnal on keelenäsad, mille tipul ja külgedel on maitsmispungad. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad aju maitsmispiirkonda, kus maitsed eristatakse.
1) Mis on haistmisrakud, kus paiknevad ja milline on nende ülesanne? Haistmisrakud on meelerakud, millest väljuvad kaks jätket- dendriit ja akson. Haistmisrakud paiknevad ninaõõne ülemises osas, nad võtavad vastu lõhnaaineid 2) Millised on haistmise etapid? Haistmise etappe on 3 1) sissehingamisel satuvad aineosakesed õhust ninaõõne haistmispiirkonda 2) limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimplusse 3) mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse 3) Millised tingimused peavad olema täidetud, et tunda lõhna või maitset? Lõhna tundmiseks peavad aineosakesed olema lahustunud, ninaõõne sisepind peab olema niiske aga ei tohi olla väga paku limakihi all. Maitse tundmiseks peab aine lahustama vees või süljes, tahke
Maitseaisting 1. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse. 2. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. 3. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse. Lõhnaaisting 1. Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. 2. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse. 3. Mööda haistmisnärve kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse ja kus lõhn kindlaks tehakse. Oma kõrvade hoidmiseks tuleks hoida müra osas distantsi, kui olla müraga kokku puutund tuleks anda kõrvadele puhkust, tuleb vältida pikaajalist kokkupuudet madala sagedusega helidega ja hoiduda lühikese kestusega kõrgsageduslike helide eest.
Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti, mistõttu me mõne aegset viibimist mingi lõhna sees, me seda enam peaaegu ei tunne. Vanus - nooremad tunnevad paremini lõhnu, vanemad enam mitte nii hästi. KUIDAS ME HAISTAME? Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju, kus lõhnaallikas kindlaks tehakse. 4 Katse Nagu eespool mainitud, peab katses olema 25 nuusutavad asja. Asjad mida nuusutatakse on täiesti ise valitud. Hüpotees Inimese nina eristab paremini keemilisi ained ning ei suuda üle 10 asja järjest nuusutada. Katsekäik
ne Maitsmispungadega keelenäsad ad Keelenäs Maitsmispung Maitsmispungas on tunderakud Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus KUIDAS ME TUNNEME LÕHNA? Limas Mööda Sissehingamiseg lahustunud närvikiude a satuvad aineosakesed kanduvad aineosakesed ärritavad impulsid peaaju ninaõõne haistmisrakkude vastavasse haistmispiirkond karvakesi, piirkonda, kus a põhjustades lõhn kindlaks närviimpulsse tehakse
Maitsmine-lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset. Neli põhimaitset: kibe (keele tagumine osa), hapu (keele küljed), soolane ja magus (keele ots). Maitse tajumisel osaleb ka haistmine. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse, mööda haistmisnärve kanduvad need edasi peaaju piirkonda, kus lõhnu eristatakse. KOMPIMINE- Võime kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri, vibratsiooni, survet jms. Retsptorid tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma.
Vastus: Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet 15. Mis on merehaigus? Millest tekib? Vastus: Kui inimene pöörleb, kiigub või pidevalt õõtsub, tekib vahelduv erutus ka nendes närvirakkudes, mis tavaliselt ei erutu, ja inimese enesetunne halveneb, tekib nn merehaigus. 16. Kuidas toimub haistmine? Vastus: Sissehingamiselt satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse. 17. Kuidas, mille abil ja milliseid maitseid inimene tunneb? Vastus: Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad osakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore
Väga tugevad helid põhjustavad kõrvades valu ja nende tekitatud surve tõttu võib puruneda trummikile. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Väga tugev heli kahjustab pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi. Seetõttu on tööstuses oluline vähendada müra, pidevas müras töötavad inimesed peavad aga kõrvu kaitsma kõrvaklappidega. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmismeel on väga tähtis toidu ja joogi kvaliteeti hindamiseks. Eristatakse peamiselt 4 maitset: · keele ots tunneb paremini magusat. · keele servad haput. · keele tagumine osa mõru (kibedat) maitset.
Luukesed ei saaks võnkuda ning helilaineid edastada. 55. Kuidas ja kus muutub mehaaniline võnkumine närviimpulssideks? Teos paikneb arvukalt karvakestega kuulmisrakke. Keskkõrvast tulnud võnked levivad mööda tigu edasi ning liigutavad kuulmisrakkude karvakesi ja tekitavad sellega neis rakkudes närviimpulsse. 56. Kuidas toimib haistmiselund? Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse. 57. Kui hea on inimese lõhnataju? Tänapäeva inimese lõhnataju on märksa halvem kui primitiivsetel esivanematel. 58. Kuidas inimene tajub erinevaid maitseid? Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi - keelenäsasid, mille külgedel paiknevad tunderakud. Kui aineosakesed ärritavad tunderakke,
kuulmiskeskusesse. Haistmine - Ninaõõnes haistmisrakud + tugirakud. Haistmisnärv rakkudest haistmissibulani. Frontaalsagaras on haistmisanalüsaatori osa. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju kus lõhna allikas kindlaks tehakse. Maitsmine - Maitsmissibulad keelel, suulaes, kõripealises ja neelu tagumises seinas. Maitsmisnärvid retseptoritest peaajju. Peaajus tekivad maitsmisaistingud ja käivituvad seederefleksid. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi ehk keelenäsasid. Keelenäsade küljes on
sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset
Nuhutades võime suurendada haistmisala kaudu kulgevat õhuvoolu. Vähemal määral jõuavad lõhnaained haistmisepiteeli juurde ka difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete (choanae). Seetõttu kombineeruvad söömisel maitse- ja haistmisaistingud segaaistinguteks. Maitsmis-ja haistmisrakud on mõlemad pidevalt uuenevad, mistõttu kõik rakud ei pruugi pidevalt olla talitlusvõimelised. Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Tsentraalne tee Haistmisrakkude aksonid läbistavad sõelluu sõellestme mulgud ning suunduvad suuraju haistmissibulasse, kust algab teine neuron. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi erinevates kohtades. Haistmisnärvid sisenevad sõelluu mulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas. Haistmisrakkude neuronite lõppharud moodustavad haistmissibulas asuvate mitraalrakkude tugevasti hargnevate dendriitidega ühinedes haistepäsmakesi. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad
rohkesti keratiini. 158."Haistmisrakud paiknevad haistmisepiteelis koos tugirakkude ja haistmisnäärmetega. Haistmisraku perifeerne jätke, mis ulatub tugirakkude vahelt välja epiteeli pinnale, on varustatud aktiivselt liikuvate karvakeste ehk tsiilidega. Lõhnaained satuvad haistmisregiooni limaskestast haistmisraku karvakestesse difusiooni teel. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, kuna vaid lahustunud ained suudavad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. Haistmisraku tsentraalne jätke põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks." TÕENE 159."Kolvikesed on kohastunud valgusärrituse ja värvuste vastuvõtmiseks. Kepikesed talitlevad hämara valguse korral. Kepikestes ja kolvikestes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju." TÕENE 160
sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset
161) Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa võrkkestas kepikesed ja kolvikesed Juhtiv osa II peaajunärv Tsentraalne osa suuraju kukla sagara pool 162) Haistmisanalüsaator? Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. Haistmiselund koosneb tugi- ja retseptoorsetest haistmisrakkudest. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, sest vaid lahustunud ained võivad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. 163) Maitsmisanalüsaator? Maitsmiselundiks on maitsmispungad, mis koosnevad retseptoorsetest ja tugirakkudest. Asub keelel asuvatel näsakülgedel ja ka suulae limaskestas. Maitsmisretseptori jätked ulatuvad maitsmispoori, kus lahustunud ained kutsuvad esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi. 85 164) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid?
161) Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa – võrkkestas kepikesed ja kolvikesed Juhtiv osa – II peaajunärv Tsentraalne osa – suuraju kukla sagara pool 162) Haistmisanalüsaator? Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. Haistmiselund koosneb tugi- ja retseptoorsetest haistmisrakkudest. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, sest vaid lahustunud ained võivad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. 163) Maitsmisanalüsaator? 84 Maitsmiselundiks on maitsmispungad, mis koosnevad retseptoorsetest ja tugirakkudest. Asub keelel asuvatel näsakülgedel ja ka suulae limaskestas. Maitsmisretseptori jätked ulatuvad maitsmispoori, kus lahustunud ained kutsuvad esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi. 164) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid?
161) Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa võrkkestas kepikesed ja kolvikesed Juhtiv osa II peaajunärv Tsentraalne osa suuraju kukla sagara pool 162) Haistmisanalüsaator? Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. Haistmiselund koosneb tugi- ja retseptoorsetest haistmisrakkudest. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, sest vaid lahustunud ained võivad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. 163) Maitsmisanalüsaator? Maitsmiselundiks on maitsmispungad, mis koosnevad retseptoorsetest ja tugirakkudest. Asub keelel asuvatel näsakülgedel ja ka suulae limaskestas. Maitsmisretseptori jätked ulatuvad maitsmispoori, kus lahustunud ained kutsuvad esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi. 83 164) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid?
difusiooni teel või kiirel ja sagedal hingamisel. Inimesel on erinevatel andmetel 40-100 miljonit haistmisrakku, raku pinnal paikneb 6-12 aktiivselt liikuvat karvakest e tsiili. See soodustab nende kontakteerumist lõhnaainetega. Haitsmirakud on primaarsed bipolaarsed meelerakud, mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks. See põimub teiste samalaadsetega 15-20 haistmisnärviks. Haistmisnärvid sisenevad sõelluu mulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas. Haistmisrakkude neuronite lõppharud moodustavad haistmissibulas asuvate mitraalrakkude tugevasti hargnevate dendriitidega ühinedes haistepäsmakesi. Mitraalrakud on haistmistee teisteks neuroniteks, mis on dendriit-dentriit sünapsite kaudu ühendatud periglomerulaarrakkudega. Mitraalrakud on sünaptilises ühenduses ka sõmerrakkudega. Periglomerulaar- ja sõmerrakud on pidurdusvaheneuronid, kuna mitmed eferentsed impulsid KNS-st mõjuvad oste neile. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad
100 miljonit haistmisrakke, raku pinnal paikneb 6-12 aktiivselt liikuvat karvakest ehk tsiili. See soodustab nende kontakteerumist lõhnaainetega, ühtlasi suureneb kokkupuutepind lõhnaainega 100-150 korda. Haistmisrakud on primaarsed bipolaarsed meelerakud, mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks. See põimub teiste samalaadsetega 15-20ks haistmisnärviks. Haistmisnärvid sisenevad sõelluu mulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas. Haistmisrakkude neuronite lõppharud moodustavad haistmissibulas asuvate mitraalrakkude tugevasti hargnevate dendriitidega ühinedes haistepäsmakesi. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmisel 30-60 päeva. Mitraalrakk on haistmistee teiseks neuroniks, mis on dendriit-dendriit sünapsite kaudu ühendatud periglomerulaarrakkudega. Mitraalrakud on sünaptilised ühenduses ka sõmerrakkudega. Periglomerulaar- ja
sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset
annaabi.ee 
