Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Silma ehituse osad ja nende ülesanded Kõvakest katab ja kaitseb silmamuna Soonkest varustab silmarakke hapnikuga ja toitainetega,osaleb silma temp. Reguleerimisel Võrkkest sinna tekib kujutis Kollatähn moodustub terav pilt Pimetähn seal ühineb silmanärv võrkkestaga Nägemisnärv anda kujutise info ajule Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale Silmaava laseb silma valgust Vesivedelik aitab kaasa kujutise koondamisele Vikerkestannab silmale värvi,kaitseb ...
Jalad Tagakeha Putukate elundkonnad ja ülesanded (Rohutirts) Närvisüsteem (peamised osad) peaaju, kõhtmine närvikett, närvid Meeleleundid kompimiselundid, tundlad, suised, käpad Maitsmiselundid suuümbruses ja käppadel Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselundid tagakeha esimeses lülis, suhtlevad helide abil, hea kuulmine Nägemiselundid kehva nägemine, külgmised liitsilmad, võimaldab eristada objekte ja nende liikumiskiirust, värvusi Seedeelundid enamasti seedib soolas, ( harva sooleväline) suised (peenestamine), suu ( seguneb süljega), pugu magu kesksool ( seedimine ja imendumine) tagasool, pärak.
Meeled Maipõrnikas ei näe hästi. Kuna ta on ööloom, orienteerub ta tundlate abil, mis on hästi arenenud ja sarnanevad väikese lehvikutega. Tundlad on haistmiselundiks. Lõhna järgi avastavad nad toitu juba kaugelt Kehaehitus Peas asuvad maipõrnikal suised ja meeleelundid. Põrnika pea külgedel asub paar liitsilmi. Kumbki silm koosneb mõnest tuhandest lihtsilmast. Silmadest eespool on tundlad, mille tipus on veidi laiemad plaadikesed. Need on haistmiselundid. Maipõrnika rindmik koosneb kolmest lülist, mille igaühe küljes on paar jalgu. Tugevad kattetiivad on iseloomulikud kõigile mardikalistele. Süda asub tagakeha selgmises osas. Veri voolab ainult ühes suunas - tagant ette. Õhku satub maipõrnika kehasse stigmade kaudu. Stigmadest saavad alguse trahheed, mis omakorda ulatuvad kõikidesse siseelunditeni. Tagakeha lihaste kokkutõmbumisel surutakse õhk kehast välja. Paisumisel tungib värske õhk taas kehasse. Kehaehitus
61) Missugune sugunääre naistel toodab munarakke? Munasarjad 62) Missugune sugunääre meestel toodab spermatosoide? Munandid. 63) Nimeta sisemised ja välimised suguelundid. Sisemised: Munandid Munandimanused Seemnejuhad Seemnepõiekesed Eesnääre Seemneväät Sugutisibulanääre Välimised: Suguti ehk peenis Munandikott 64) Nimeta meeleelundid. Nägemiselundid, kuulmiselundid, haistmiselundid, maitsmiselundid, tasakaaluelundid, kompimiselundid. 65) Kirjelda kuulmise protsessi. Kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained. Trummikile hakkab võnkuma, kuulmeluukesed võtavad võnked vastu- võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, need omakorda kuulmisrakkude kiud. Helivõnked muutuvad närviimpulssideks, kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. 66) Nimeta naha funktsioonid.
· Euroopa mesilane 9 (Mäekala, 1924) Kehaehitus Mesilase keha koosneb kolmest omavahel ühendatud osast: pea, rindmik ja tagakeha. Mesilase mõlemal pool pead asuvad kaks suurt liitsilma ja laubal kolm väikest lihtsilma. Pea eesosale kinnitub paar lülilisi tundlaid. Tundlad koosnevad lülidest, mis on omavahel ühendatud kilega ning võimaldavad vaba liikumist. Tundlad on põhiliselt kompamis- ja haistmiselundid. Suuava ümber asuvad suised, ülahuul, üla- ja alalõuad ning alahuul. Rindmik koosneb neljast jäigalt ühendatud lülist, mida nimetatakse segmentideks. Rindmik koosneb kahest poolest, selja- ja kõhulooge ning need on ühendatud külgedel. Rindmiku esiosa kõhulooke külge kinnituvad esijalad, keskosa külge keskmised jalad ja eestiivad ning tagarindmikule kinnituvad tagajalad ja teine paar tiibu. Loogetele kinnituvate tugevate lihaste abil on
ja sirutavad ujumisel keha ja saba. 5 Närvisüsteem Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski arenenumaid selgroogseid. Seljaajus eristuvad selgesti hallollus ja valgeollus. Peaaju pole enam sirge, nagu alamatel kaladel. Jaguneb otsajuks, vaheajuks, keskajuks, tagaajuks ja piklikuks ajuks (mis läheb üle seljaajuks). Haistmine on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel asuvates ninasõõrmetes haistekihnudes. Nägemisel eristavad kõhrkalad paremini kaugemal asetsevaid objekte. Seedeelundkond Suust satub toit neelu ja edasi lühikesse söögitorru, mille tagumine osa on laienenud maoks. Viimasel on peamiselt toidu säilitamise funktsioon, seedimises see oluliselt ei osale. Maole järgneb lai sool, mille sisepinnal on iseloomulik keeritskurd. Soole algusossa siseneb maksast sapijuha, samuti kõhunäärmejuha
ei ole inimesele ohtlik, peetakse lemmikloomana 125. Nimeta Eestis elavaid tuhatjalgseid 1) Schizophyllum sabulosum 2) Blaniulus guttulatus täpiktuhatjalg 126. Kuidas käituvad tuhatjalgsed ohu korral? Ohu korral tõmbavad rõngasse, pea ja jalad jäävad seljakilpide alla 127. Putukad on ainsad tiibadega lendavad selgrootud õige 128. Kõikidel putukatel on nägemiseks liitsilmad vale 129. Kuulmiselundid enamusel putukatel puuduvad õige 130. Haistmiselundid asuvad putukatel tundlatel 131. Putukate süda paikneb tagakehas 132. Putukad on lahksugulised 133. Kirjelda putukate vaegmoondega arengut: munast koorub valmiku sarnane vastne, kestub kasvades mitmeid kordi, kuni saavutab täiskasvanu suuruse 134. Kirjelda putukate täismoondega arengut: munast koorub lülistunud kehaga ussitaoline röövik, ei sarnane valmikuga välimuselt ega eluviisilt, kestub mitmeid kordi, kuni muutub nukuks, kes sarnaneb juba valmikuga;dopisatj u Birgit 135
Sisekõrv on ühtlasi tasakaaluelund. Ovaalkotike, ümarkotike ja poolringkanalid. Kuulmekivid ehk otoliidid koosnevad lubiainest, nende gravitatsioonile reageerimine annb akalae signaali põhja ja pinna asukohast. Neid on 3 tt. Suurimat kasutatakse vanuse määramiseks. Külm võib häirida tasakaalorgani tegevust, nt forellil. Helivõnked antakse seiskõrva edasi kogu keha kaudu. Weberi aparaat karpkaladel aitab kaasa kuulmisele latika kudemine ja õngitsemine. Haistmiselundid kaks ninasõõret, ninaõõs ehk aistmiskotike. Haistmine on kaladel hästi arenenud, eriti näiteks angrjal. 10 Maitsmiselundid tundlike närvilõpmetega maitsmispungad paikevad suuõõnes, neelus, sögitorus kuid ka kõikjal mujal, sh kehapinnal. Kala tunneb toidu maitset isegi saba pinnaga ja pöörab ennast sinna poole. Hästi tunneb kala magusat ja soolast maitset. Kompimiselundid on kaladel nõrgalt arenenud
14 Alamklass: kahelõpusesed ehk sisekojased Siia kuuluvad kõrgemad peajalgsed vähearenenud sisemise kojaga. Koda on harilikult kitsa plaadikese kujuline. Vaid keeritsseepial seepjaliste alamseltsist on koda spiraalse ehitusega. Kahelõpuseste silmad on peaaegu sama täiusliku ehitusega kui kõrgematel selgroogsetel. Mõnel süvaveekalmaarilistel on varrelised või teleskoopsilmad. Vaid ühel kaheksahaarmeliste liigil on silmad täielikult taandarenenud. Silmade taga paiknevad erilised haistmiselundid. Kombitsaid on kas 8 või 10. Nad on varustatud iminappadega. Lihaselises neelus on sarvjad lõuad. Hõõrel on enamasti hästi arenenud. Mõnedel süvaveelistel kaheksahaarmelistel on hõõrel aga taandarenenud. Munad on harilikult siledad. Munad kinnituvad suurte kimpudena veealustele esemetele. Kahelõpusesed on osalt pelaagilise ning osalt põhjalähedase eluviisiga. Kõik nad on röövloomad. Väljasurnud liikide arv koos nüüdisajani elama jäänud liikidega ei ületa tuhandet. 15
kui energiat on vaja kehatemperatuuri hoidmiseks, samuti ka rände ajal, kui palju energiat kulub lendamisele. Mõned väiksed linnud peavad ööpäeva jooksul sööma ära rohkem toitu, kui nad ise kaaluvad. Meeleelundid Lindude juhtivaks meeleks on nägemine. Samuti kuulevad nad väga hästi. Väga nõrgalt on lindudel arenenud haistmiselundid - enamik linde ei erista lõhnu. Sigimine ja areng Kõik linnud on lahksugulised. Viljastumine toimub kehasiseselt. Munemisele järgneb haudumine, mis lõpeb poegade koorumisega. Paljudel liikidel on pojad peaaegu kohe pärast koorumist võimelised emale järgnema, teistel aga jäävad veel mõneks ajaks pessa.
kui ka loomset toitu, mida nad hangivad õhust, veest või maismaalt. Lindudel puuduvad hambad toit peenestatakse alles maos. Linnud vajavad palju energiat. Eriti rohkesti vaja- vad nad toitu talvel, kui energiat on vaja kehatemperatuuri hoidmiseks, samuti rände ajal. Mõned väikesed linnud peavad ööpäeva jooksul sööma ära rohkem toitu, kui nad ise kaa- luvad. Lindude juhtivaks meeleks on nägemine. Samuti kuulevad nad väga hästi. Väga nõr- galt on lindudel arenenud haistmiselundid enamik linde ei erista lõhnu. Linnud on väga olulised Eesti maastike ja keskkonna mitmekesistajad. Nad on olulised ka bioindikaatoritena, kelle järgi saab hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu- ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmeid linde on meil aegade jooksul peetud jahilindudeks. Ka tänapäeval peetakse jahti hanelistele (rabahani, hallhani, sinikael-part), kurvitsalistele (tikutaja, mets-
p. ümarkotike ja poolringkanalid. Kuulmekivid ehk otoliidid koosnevad lubiainest, nende q. gravitatsioonile reageerimine annb akalae signaali põhja ja pinna asukohast. Neid on 3 tt. r. Suurimat kasutatakse vanuse määramiseks. Külm võib häirida tasakaalorgani tegevust, nt s. forellil. Helivõnked antakse seiskõrva edasi kogu keha kaudu. Weberi aparaat karpkaladel t. aitab kaasa kuulmisele latika kudemine ja õngitsemine. u. Haistmiselundid kaks ninasõõret, ninaõõs ehk aistmiskotike. Haistmine on kaladel hästi v. arenenud, eriti näiteks angrjal. w. Maitsmiselundid tundlike närvilõpmetega maitsmispungad paikevad suuõõnes, neelus, x. sögitorus kuid ka kõikjal mujal, sh kehapinnal. Kala tunneb toidu maitset isegi saba y. pinnaga ja pöörab ennast sinna poole. Hästi tunneb kala magusat ja soolast maitset. z. Kompimiselundid on kaladel nõrgalt arenenud
annaabi.ee 
