Maailma väiksemaid hobuseid on falabella-poni, kelle turjakõrgus on vaid 76 cm, maailma suurimaid on sairi hobune, turjakõrgusega 198 cm ja massiga 1 tonn. Hobuseid kasutatakse tavaliselt veoloomadena ning ratsahobustena. Vanasti kasutati hobuseid rohkem töötegemisel. Hobused omavad inimeste meeltest tunduvalt paremini arenenud meeli, neil on ergas nägemis-, kuulmis- ja haistmismeel. Hobusele on iseloomulik pikk ,,nägu", see on vajalik, et mahutada ära suuri hambaid ja tundlikke haistmiselundeid. Silmad asetsevad koljus kõrgel üleval pea külgedel, hobune näeb ümbrust hästi ka siis, kui ta on peaga kummardunud maast rohtu sööma. Kõrvad on suured, eriti pikad on nad eeslitel, neid saab vabalt liigutada ja suunata nõrgemate helide poole. Hobune on karjalise eluviisiga ning ta on kiindunud oma kaaslastesse. Koduhobustel kandub selline ustav suhtumine üle inimesele. Kui inimese ja looma vahel on tek-
tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumise juhtimises otsaju olulist rolli ei mängi. Haistmiselundeid on kaks - ninaõõne limaskest ja ninaõõnes paiknev nn Jacobsoni elund. Jacobi organ, mis asub suulaes ja kujutab endast kaht lohukest. Kõigi roomajate keel on kaheharuline ja sellega nad justkui maitsevad õhku. vibutab veidi aega keelt ja surub selle seejärel vastu Jacobi organit, et keelele jäänud lõhnasid analüüsida. Vaheajus paiknevad käbinääre ja põhiline liigutusi suunav keskus taalamus. Puudub kaladel esinev soonkott. Keskaju peamise osa moodustavad nägemissagarad
annaabi.ee 
