Kolmas silm ehk kiiruelund – registreerib ööpäeva pikkust, päeva rütme, kas loom on valguse käes või varjus, otseühendus aju nende keskustega, mis tahtlikku käitumist ei mõjuta, pigem reguleerib hormonaalset tasakaalu ja ööpäevast aktiivsust; võib leida ürgsematel sisalikel Paljud kalad on väga häälekad, nt konnkala. Veeloomad võivad lõhnu tunda kilomeetrite kauguselt. Sellest, mis meel on eriti hästi arenenud, annab tunda vastava aju osa suurus, nt hail suured haistesibulad, hästi arenenud otsaaju. Kalaliigid, kellel pole kokkupuudet oma marjaga, suhtuvad sellesse akvaariumis, kui ei saa edasi liikuda, kui toitu. Isane ogalik hoolitseb paarumise ja poegade eest, emane ainult koeb (võib ka olla, et mitu emast). Hoolitseb maimude eest päris pikka aega – hoiab koos, ajab nende poole hapnikurikast vett. Ka neid kalaliike, kus emane ja isane koos poegade eest hoolitsevad. Seega juba
• Kui üldine neurogenees on lõppenud, algab rakkude diferentseerumine, 3 ja 5-põiekese staadium ja ajuosade moodustumine – neuroblastidest spetsiifilist tüüpi neuronid. Otsaju (telencephalon): ajukoor, basaalganglionid, haistesibulad hippokampus, mandelkeha, Vaheaju (diencephalon) Talamus, hüpotalamus, subtalamus, epitalamus Keskaju (mesencephalon) Keskaju (rhombencephalon) Tagaaju (metencephalon) Ajusild ja väikeaju Üdiaju (myelencephalon) Piklikaju (Peaaju koosneb järgmistest peamistest osadest: ) 15
annaabi.ee 
