Nina
eristamine haistmiselundi abil.
· Inimene saab lõhnataju abil infot
sissehingatava õhu koostisest ja
toidu kõlblikkusest.
· Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad
limas ja kontakteeruvad haisterakkudega,
põhjustades nendes närviimpulsse.
· Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve
peaaju vastavasse piirkonda, kus toimub
lõhnade eristamine.
· Inimese lõhnatundlikkus
on paljude loomadega
võrreldes kehvem.
Inimesel on umbes 20
miljonit haisterakku, saksa
lambakoeral aga näiteks
230 miljonit.
· Inimene suudab eristada ligikaudu
10 000 lõhna.
· Haistmist võib tõhustada, kui
tõmmata korduvalt tugevasti õhku
läbi nina sisse, et rohkem õhku
oleks haistmisrakkudega kontaktis.
· Haistmine võib olenevalt lõhnast tekitada:
naudingutunde,
tülgastust.
· Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt
kiiresti.
Kokkuvõte
· Inimese haistmiselundiks on nina.