7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirkond 4. maitseelund - maitsmisnäsad 5. kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste
Limanäärmete nõre mässib tolmukübemed enda külge ja teeb sissehingatava õhu niiskemaks. Sel teel uhutakse tolmukübemed ninaneelu, kust nad koos limaga välja sülitatakse või alla neelatakse. Limaskestas on rohkesti veresooni, mis moodustavad sel põimikuid. Eriti tihedalt on venoosseid veresooni alumise ninakarbiku piirkonnas ja keskse ninakarbiku servadel. Siit võivad tekkida verejooksud. Tänu arvukatele veresoontele õhk ninas soojeneb. Ninaõõne ülemise osa limaskestas asub haistepiirkond, milles leiduvad erilised tunderakud - haisterakud. Nende ülesanne on õhu kõlblikkuse kontroll. 1. ninaõõs 1. suupilu 2. keel 3. keeleluu 4. kõripealis
113. Ajukoore mõiste, mõõtmed: ajukoor on pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja gliiarakkudest ning on umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Pindalaks täiskasvanud inimesel ligikaudu 2200 cm2. 114. Nimeta motoorseid välju ajukoores: motoorne kõne- ja kirjutamisväli, päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad, keha ülemiste osade tahteliste liigutuste väljad. 115. Nimeta sensoorseid välju ajukoores: nägemismälu piirkond, lugemiskeskus, kuulmispiirkond, akustiline kõnekeskus, haistepiirkond. 116. Ülenevad juhteteed, nende ülesanded: ülenevad juhteteed on sensoorsed ning nende kaudu antakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest. 117. Alanevad juhteteed, nende ülesanded: alanevad juhteteed on motoorsed ning nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust need motoorsete närvide kaudu antakse edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. Tahtelisi
1) Sümpaatiline siseelundites erutuse pidurdamine 2) Parasümpaatiline kutsub esile erutuse Sümpaatikuse toimel südametegevus kiireneb Silmapupill laieneb Parasümpaatikuse toimel südametegevus aeglustub Soolte motoorika kiireneb 44. Veget. NS'i sümpaatikus on ülekaalus erutus Parasümpaatikus puhkeperiood ANATOOMIA: MEELEELUNDID JA NAHK 1. Inimese meeleelundid a) Nägemiselund (silm) b) Kuulmis- ja tasakaaluelund (kõrv) c) Haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) d) Maitseelund (maitsmisnäsad) e) Kompimiselund (nahatundlikkus) 2. Silm lad. k. OCULUS Koosneb Silmamuna, apiaparaadid (silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat) 3. Mõisted Skleera Sidekoeline kiht, mis ümbritseb silmamuna, annab silmale kuju Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente
abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute aluseks, mis kajastavad väliskeskkonda meie teadvuses. Sellele vastupidiselt siseelundite retseptoritest pärinev informatsioon organismi sisekeskkonna seisundi kohta ei ole normaalselt tajutav (me ei tunne maksa, südant jt. siseelundeid). Ainult mõningate
sagarasse. Kõne all olev sagar tajub ja tunneb verbaalset materjali. Vasak temporaal piirkond tegeleb kõne, nimetamise ja verbaalse mäluga. Parem piirkond sisaldab muusikalisi võimeid, võõrkeelte oskust, visuaalset mälu ning keskkonnast arusaamist. Kuulmispiirkond (kuulmisanalüsaatori kortikaalne osa) asub ülemise oimukääru keskosas. Vahetult selle taga paikneb akustiline kõnekeskus. Selle vigastamise korral kuuldakse sõnu, kuid ei mõisteta nende tähendust. Haistepiirkond (haisteanalüsaatori kortikaalne osa) paikneb oimusagara parahipokampaalkääru konksus, temast taga pool asetseb maitsmispiirkond, mis on maitsmisanalüsaatori kortikaalne osa. Vastavalt alade vigastustele ilmnevad ka kahjustused, mida tänapäeva teadusmeditsiinis on uuritud palju ning tänu teostatud uuringutele on lisandunud informatsiooni temporaalsagara kohta. 35. Oimusagara kahjustusest tingitud tähtsamad häired. Võimetus planeerida komplekseeritud liigutusi
annaabi.ee 
