Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal haistmiskarvakesteks, mis reageerivad ümbritsevas keskkonnas (limas!) lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Haisterakkude pikemad jätked moodustavad kimpe – haistmisnärve (I peaajunärv!), mis kulgevad läbi ninaõõne lae ja viivad erutuse haistmissibulasse, kust see juhitakse edasi ajju.
Haistmisrakud on bipolaarsed meelerakud, millest väljuvad 2 jätket – dendriit ja akson. Haistmisepiteeli katvas limakihis asuvad aktiivseteks liigutusteks võimelised karvakesed. Hingamisõhuga kaasa toodud lõhnamolekulid satuvad karvakeste membraanile, kus ilmselt toimub interaktsioon molekuli ja vastuvõtva retseptori vahel. Haistmisepiteeli kuivamise eest kaitsev limakiht uueneb pidevalt.
Haistmis - ja maitsmiskeskused paiknevad oimusagara mediaalses osas (ajutüve kõrval parahipokampaalkäärus). Kõnekeskus paikneb ainult ühes poolkeras (paremakäelistel vasakus). Motoorsetesse, sensoorsetesse ja kuulmiskeskustesse kulgevad juhteteed ristuvad täies ulatuses, mistõttu vasaku poolkera kahjustusel tekib funktsiooni väljalangemine (halvatus, tuimus) paremas kehapooles.
Haistmine - kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, siis on ka maitsetundlikkus häiritud • toidu struktuursus, temperatuur ja rasvasisaldus - soe toit tundub maitsvam kui jahtunud toit • kokkupuutepind - mida suurem on kokkupuutepind keele ja toidu vahel, seda paremini eristab inimene maitset
Haistmis - ja maitsmismeeltes toimuvad muutused 5. Kuidas mõjub vananemine luu- ja lihaskonnale? Luustik kipub hõrenema, seega kasvab luumurdude oht Kui keha lihasmass kahaneb sidekoe ja rasva arvel, väheneb ka lihaste jõudlus Lihastes toimuvad muutused võivad hakata häirima igapäevategevusi.
Haistmis - ,maitsmis-,kompimis-, ja temperatuuriaisting aisting peegeldab eseme , asja, nähtuse Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte terviklikult üksikomadusi(värv, suurus) Mõlemad tekivad ärritaja(stiimuli) mõjul meeleelundile Mõlemad tekivad ärritaja(stiimuli) mõjul meeleelundile
Hais on nii tugev, et koer lõhnab ka pärast mitmekordset pesemist.
Haistmine ehk haistmismeel (ingl. k. olfaction) on kemosensoorne meel, mis võimaldab spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.
Haistmisrakkude neuronis on haistmissibulas tugevasti seotud mitraalrakkude dendriitidegaja moodustavad haistmispäsmakesi.Mitraalrakud moodustavad haistmistee põhimassi ja nad on veel ühenduses ka pidurdusvaheneuronite: periglomerulaar ja sõmerrakkudega.
Haistmine on vaid perekonnaelus tähtis - esineb haisunäärmeid (eriiti isastel). Hästi arenenud ka kompimine (kompekarvad), ülihea orienteerumine ultrahelikajaloodi abil - ultraheli tekib kõris, saadetakse välja suu või nina kaudu.
Haistekarvad – Häisteraku see olevad karvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid KOMPIMISELUNDID Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma.
Haistmine on tänapäeva inimesel eelkäijatega võrreldes muutunud palju kehvemaks: 72% geenidest, mis vastutavad haistmismeele eest, on muteerunud, kuna muutunud keskkonnas pole inimesel neid lihtsalt enam vaja.
Haistmisrakud on bipolaarsed meelerakud, mille tsentriaalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks. Need närvid sisenevad koljuõõnde ja lõppevad haistmissibulas.
Haistmine – väljad 11  Motoorsed keskused Primaarne motokorteks (4), premotokorteks (6), suplementaarne motokorteks (8) Inimese tahtelise (siht)motoorse tegevuse juhtimine ja uute liigutusvilumuste
Haistmis - ja maitsmisaistingud on ebatäpsed ja laialivalgunud ega tekita kuigi palju ega õigeid vastavaid tajukujutlusi. Meeleärrituste andmisega saab aktiveerida neid lapsi reageerima.
Haistmisnärv – sensoorne närv nina limaskestalt haistesibulasse; kahjustusel lõhnatunde nõrgenemine või kadu; haistmistrakt lõpeb primaarse haistmisväljal ajukoore oimusagaras.
Haistmisepiteel - ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis reageerivad õhus olevate molekulidega, mida nimetatakse lõhnaaineks.
Haistmis - ehk olfaktoorsed rakud paiknevad nina limaskesta ripsepiteelis ning haistmine tekib lõhnaaine molekulide kiirel möödalennul neist retseptoreist.
Haistmis - ,maitsmis- ja kompimismeel) poolt vastuvõetud info seostatakse varasemate teadmiste ja kogemustega ning kujundatakse uus, täiustatud ettekujutus.
Haistimsrakud on primaarsed biopolaarsed meelerakud,mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkuks-see põimud teiste samalaadsetega 15-20 haistmisnärviks.
Haistmisretseptorgeene on loomadel reeglina sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib reeglina ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni.
Haistmisanalüsaator - Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked moodustavad haistmisnärvi → suuraju koore hipokambikääru konksu osas.
Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks.
Haistmisvõimega loomade ehk makrosmaatikute (näiteks koera) haistmine on tuhandeid kordi teravam kui mikrosmaatikute (sealhulgas inimese) haistmine.
Haistmisrakud on biopolaarsed närvirakud: dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena bulbus olfactoriusesse.
Haistmismeel - Ninaõõne ülaosas paiknevas haistmisregioonis reageerivad lõhnale haistmisepiteelis lõhnatundlikud retseptorrakud.
Haistmisepiteelis on selle põhilestmesse ulatuvaid haistenäärmeid, mistõttu on haisteepiteel alati märg ja kuivamise eest kaitstud.
Hais on nii tugev, et koer lõhnab ka pärast mitmekordset pesemist  Pojad jäävad järgmise kevadeni ema juurde.
Haistmine on evolutsiooniliselt vajalik toitumise, liigikaaslaste ja vaenlaste äratundmise ning meenutamise seisukohalt.
Haistmisanalüsaator haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks spetsiaalselt kohastunud kemoretseptori - haistmiselundi abil.
Haistmis - , tugi- ja basaalrakud  haistmisnäärmete nõre-lõhnaainete lahustamiseks Inimese haistmismeel
Haistmismeele sensorid - haistimisrakud-paiknevad ninaõõnes haistimisregioonis,ninaõõnes,ülemise ninakabriku servas.
Haistingu kvaliteet – igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada.
Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil kolp череп Kuul purustas mehe kolba.
Haistmismeel on toidu otsimise ja valimise ning sotsiaalse käitumise suhtes isegi tähtsam kui maitsmismeel.
Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil.
Haistmismeele sensorid ehk haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis.
Haistmissibulas on närvirakud. Peaaju koosneb suuraju poolkeradest, väikeaju poolkeradest ja ajutüvest.
Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka tülgastustunnet.
Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi.
Haisud – tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust Õhukaitse põhiteed.
Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik.
Haistepäsmakesed - kohad aju haistesibulas, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad.
Haistmine - G-valk seotud (kemo)retseptorid ülemise ninakäigu haistmisepiteelis.
Haistmine – saab hinnata lisaks joogi ja söögi kvaliteedi ka õhu kvaliteeti.
Haistmiselund - paikneb kummalgil pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas
Haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed.
Haistmine on tundlik teatud molekulkaaluga ainete vabade molekulide suhtes.
Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil.
Haiste - hüpofüüsiõõnde, mis ei ole ühenduses neeluga.
Haistmismeel on üks kahest keemilisest meelest maitsmise kõrval.
Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine ei ole ka täiuslik.
Haistmine on kaladel hästi arenenud, eriti näiteks angrjal.
Haistmis - , kompamis- ja väiksemal määral maitsmismeelt.
Haistmiselundid – kaks ninasõõret, ninaõõs ehk aistmiskotike.
Haistmis - haistmisnärvi lõpmed ninasõõrme ülaosas.
Haistefunktsioon on küll veel oluline, kuid mitte esmatähtis.
Haisterakud – Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas.
Haistmissibul - > suuraju koore hipokambikääru konksu osa
Haistmine on õhus olevate keemiliste ainete tajumine.
Haistmis - , maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut.
Haistmiselund e. lõhnade vastuvõtmise elund on nina.
Haisterakk - ninaõõne ülaosas paiknevad rakud.
Haistmine on putukatel palju parem kui inimesel.
Haistmistaju nõrgenemist nim. hüposmiaks, puudumist anosmiaks.
Haisema - haigus on sellesse üle läinud.
Haistmine - õhus olevate lõhnade tajumine.
Haisteelundi asukoht on tähistatud punase sõõriga.
Haistmis - ja maitsmismeel on paranenud.
Hais on nii tugev, et koer lõhnab
Haistmine – …………………….
Haistingu tajumis - aeg – 130 millisekundit.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Haistmismeel - Puudub ühtne lõhnade klassifikatsioon! Lõhnataju on äärmiselt subjektiivne, osaliselt seetõttu, et on seotud mälestuste aktiveerumisega ja emotsioonidega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Haistmismeele sensorid - haistmisrakud- paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis. Õhk satub sinna difusiooni teel või kiirel ja sagedasel hingamisel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Haistmisretseptorid – nina limaskestas, keskus paikneb oimusagaras.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka
Vote UP
-4
Vote DOWN
Haistmisaisting – lõhna aisting tekib siis, kui õhus lendlevad aineosakesed satuvad haistmisretseptoritele, mis asetsevad ninaõõnes.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun