B-lümfotsüüdid ehk B-rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada. Abistaja-T-rakud aitavad B-rakkudel antikehi toota ning suurendavad makrofaagide võimet haigustekitajaid rünnata. Tapja-T-rakud omakorda hävitavad viirusega nakatunud rakke. Immuunsüsteem koosneb veel ühest olulisest valgete vereliblede liigist, milleks on dendriitrakud. Need rakud aitavad pisikute organismi tungides abistaja-T-rakkudel aru saada, millise haigustekitajaga on tegu ning milline on parim viis selle hävitamiseks. Immuunsüsteemil on kolm viisi haigustekitajate hävitamiseks. Esiteks neutrofiilid ja makrofaagid neelavad tervelt haigustekitajaid. Samuti nad ka tapavad alla neelatud bakteri lagundades selle osadeks. Teiseks hävitatakse nakatunud rakud. Tapja-T-rakkudel on spetsiaalsed antigeeniretseptorid millega nad eristavad haigustekitajaid. Viiruse leviku takistamisega leiavad tapja-T-rakud nakatunud rakud ning hävitavad need
ladustamisel, jahvatamisel või segamisel saastunud sööt; otseselt saastunud haljassööt ja allapanu; jalanõud, rõivad või laudainventar; farmi territooriumile ja/või lauta sisenevad veokid; teised loomad (muud põllumajandusloomad väikemajapidamises, lemmikloomad). 2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud uuring näitas, et 18 seakatku puhangust Eesti koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, 6 haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võib haiguspuhangut seostada saastunud haljassööda kasutamisega. KASUTATUD ALLIKAD http://maaelu.postimees.ee/3562941/seakatku eestifarmidessejoudmisepohjusedonlopuks teada
palaviku ja teiste üldnähtudeni. Shigelloosi esineb rohkesti just arengumaades ning see ohustab turismireisidel käijaid. Põhiline shigelloosist hoidumise viis on käte hügieen ja mõistagi köögi- ja puuvilja pesemine enne sööki ning muude toiduhügieeni nõudmiste täitmine. JERSINIOOS Jersinioosi võib nakatuda haigustekitajaga saastunud sea- ja veiseliha liha kaudu, kuhu bakter pääseb looma keelelt ja neelust. Jersiiniate hulka kuulub kolm patogeenset mikroobi: kaks põhjustavad tüüpilisi seedetraktsi vaevusi, üks aga katku. Jersinioosi sümptomid ilmnevad mõni päev pärast nakatumist kõhuvalu ja kõhulahtisusena. Kõhuvalu annab tunda rohkem paremal pool, tekitades pimesoolepõletikukahtlusi. Hiljem võib haige kannatada liigesevaevuste käes.
õgirakud ja tapjarakud kehavõõrad rakud hävitatakse Keha peab korraga väga palju valgevereliblesid tootma, verevool peab suurenema, temperatuur tõuseb ja tekib punetus ja valu, sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele 4. Kuidas tekib omandatud immuunsus? Kirjelda! Pärast esimest korda haigustekitaja hävitamist salvestab organism selle info mälurakkudesse. Kui organism haigustekitajaga uuesti kohtub, siis reageerib kaitsesüsteem sellele kiiresti ja tugevalt. Kujuneb välja pärast sündi vastavalt elukeskkonnale ja mikroobidega kokkupuutumisele. 5. Miks inimesi vaktsineeritakse? Millal seda hakati Euroopas tegema? Miks on ohtlik tänapäeval levinud tendents jätta lapsed vaktsineerimata? Siis hakkavad lümfotsüüdid haigustekitaja vastu antikehi ja mälurakke tootma. Kui kehasse satub uuesti haigustekitaja, on organism selleks juba valmistunud.
VAKTSINEERIMINE KAITSEB PALJUDE NAKKUSHAIGUSTE EEST Vaktsineerimisel viiakse organimsi vaktsiine.Vaktsiine valmistatakse kas: a)nõrgestatud haigustekitajatest b)surnud haigustekitajatest c)haigustekitajate mürkidest Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehasid kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu.Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks organismi ja tulemuseks on AKTIIVNE immuunsus.Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ei haigestu üldse või põeb haigust nõrgalt läbi. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu valmis antikehi on tulemuseks PASSIIVNE immuunsus. Aktiivne immuunsus tekib vaktsineerimise tagajärjel ja kestab elu lõpuni. Passiivne immuunsus tekib siis kui organismi viiakse valmis antikehi, ning immuunsus kestab lühikest aega. Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant.Sellega alustatakse juba varases lapseeas
(sagedamini linnuliha), tooreste linnumunade söömisel, kui need on salmonellatekitajatega saastunud. Salmonelloosi haigestumise esimesed nähud (oksendamine, kõhuvalu) võivad paar päeva hiljem pea ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Haigusnähud kestavad mitu päeva. Võib esineda ka liigesevalu. Salmonelloos Salmonelloses (ingl.k.) Jersinioos Bakteri Yersinia enterocolitica poolt põhjustatud toidunakkus. Jersinioosi võib nakatuda haigustekitajaga saastunud sea ja veiseliha liha kaudu, kuhu bakter pääseb looma keelelt ja neelust, ka veega. Kuid haigusetekitajaid võivad edasi kanda ning anda ka kodulinnud, koerad, kassid ja juba nakatunud inimesed. Tavaliselt avaldub jersinioos soolepõletikuna, kuid võib levida üle organismi laiali, andes põletikke ka teistes elundkondades. Peale näilist paranemist võivad hiljem tekkida liigespõletikud. Jersinioos Jersiniosis (lad.k) Rotaviirusenteriit
saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi.Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Kaasasündinud kaitsemehhanismid nakkuste vastu: A)kaitstud barjäärid-terved katted, vigastuste korral vere hüübimine, limad, ripsmed, karvad, maohape(ph on alla 2, sellises keskkonnas paljud patogeenid hävivad), sülg, pisarad, higi. B)Mittespetsiifiline immuunreaktsioon-tekib punetus, paistetus,
• Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni • Haigus vallandub liigestes stressifaktori toimel (vaktsineerimine, ebasoodsad pidamistingimused) • Kliiniliselt avaldub artriit 2-3 nädalat peale nakatumist haigustekitajaga • Pärast M. hyosynoviae’ga kokkupuudet võib seast saada selle eluaegne edasikandja KLIINILISED TUNNUSED • Esimeseks tunnuseks vastumeelsus tõusta söömise ajaks • Lonkamine • Algab ootamatult • Kestab umbes 10 päeva • Liigeste piiratud painduvus, kuju muutus • Liigesepindasid haigus ei mõjuta • Naha punetus, põletik, pehmete kudede turse • Põletik taandub peale 10ndat päeva • Üldist temperatuuri tõusu ei ole täheldatud • Krooniline kulg puudub
vanematelt järglastele. Selleks, et vältida nakkushaiguste massilist levikut, tuleb inimesi vaktsineerida, st viia nende organismi vaktsiini. Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuunsus. Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust väga kergelt. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus. Aktiivne immuunsus kestab kauem kui passiivne immuunsus. Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant. Sellega alustatakse juba varases lapseeas. VANUS HAIGUS MILLE VASTU VAKTSINEERITAKSE 3-5 päeva Tuberkuloos
Omandatud valgeainest (moodustavad aksonid) ja ajukoor peamiselt hallainest (moodustavad immuunsus kujuneb pärast sündi vastavalt inimese elukeskonnale salvestab igast närvirakkude kehad dendriididega). Suuraju peaaju kõige suurem ja arenenum uuest haigustekitajat spetsialiseerunud mälurakudesse, ning teisel kohtumisel sama osa, koosneb kahest poolkehast omavahel ühendatud närvidega. Suurajukoor on haigustekitajaga on kindel ja tugev skeem reageerimiseks. Õgirakud on rakud, mis seotud protsessidega nagu mälu, õppimine ka meeleelundite töö. Sensoorne PNS tagavad kaassündinud immuunsuse, jagunevad: makrograafid (tekivad verega retseptoritelt signaale toovad närvid. Somaatiline PNS skeletilihastele signaale liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud viivad närvid
· retseptorülesanne alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele (toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine), retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil · regulatoorne ülesanne hormoonid insuliin ja glükagoon reguleerivad vere suhkru sisaldust, kasvuhormoon reguleerib looma kasvamist · kaitseülesanne organismi kaitsevalgud antikehad on väga spetsiifilised ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga antikehad tekivad vere valgelibledes e leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides antigeenid organismi sattunud võõrained (valk, nukleiinhape), mis kutsuvad esile antikeha tekke · liikumisülesanne lihasvalgud nn kontraktsioonivalgud, lihasraku valgud (aktiin, müosiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, osalevad ka raku jagunemisel · energeetiline ülesanne energiaks kasutatakse valke kui ülejäänud energiavarud on ammendunud,
arterid veenidega. 16.Milline veri voolab arterites? Arteriaalne veri ehk hapnikurikas veri. 17.Mis tähtsus on südameklappidel? Südameklapid tagavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse. 18.Milleks kasutatakse EKG d? EKG.l tekkivate muutuste alusel saab diagnoosida häireid südametegevuses. 19.Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist? Organism hakkab pärast vaktsineerimist selle haigustekitajaga võitlema, niiet kui päriselt see haigus tuleb organismi siis organism oskab sellega võidelda. 20.Nimeta südame osad. Nimeta südameosade ülesanded. Parem koda ja parem vatsake, vasak koda ja vasak vatsake. 21.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe? Siis veri liiguks valedesse kohtadesse ja vales suunas. 22.Kuidas tagatakse vere ühesuunaline liikumine südame eri osades? Kui koda tõmbub kokku, siis klapid avanevad ja veri liigu vatsakesse. 23
Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad, näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja hulka haigustekitajaid. Organismis puhkeb võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi,
läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Ei pärandu vanematelt järglastele. 23. Mille poolest erineb aktiivne immuunsus passiivsest immuunsusest? · Aktiivne immuunsus vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetus toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja kui tdaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ta kas eo haigestu üldse või põeb haigust väga kergelt. · Passiivne immuunsus organismi viiakse konkreetse haigusetekitaja vastu toimivaid valmis antikehi. · Aktiivne immuunsus kestab kauem, kui passiivne 24. Mis on vaktsineerimine? Nakkushaiguste massilise leviku vältimiseks kasutatava surmatud või nõrgestatud haigusetekitajatest valmistatud vaktsiin. 25. Mis on rakuhingamine? Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes
moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad, näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja hulka haigustekitajaid. Organismis puhkeb võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism,k õhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra
(www.arkaadiapuhastus.ee) Haigused ja vaktsiinid. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismini. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalseid haiguseid on mitmesuguseid: iseeneslik abort, klamüüdia, düsenteeria, kopsutuberkoloos, leepra, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, katk (muhk-,kopsu-,naha katkud jt) ja siberi katk. Erinevalt viirushaigustest
levikut. 10. Mis on aktiivne immuunsus? Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisse viidud antigeeni suhtes. Immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul ja seda tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. Aktiivne immuunsus jaguneb kaheks: Loomulik aktiivne immuunsus – immuunvastus tekib ja antikehad ilmuvad nakkushaiguse läbipõdemise tulemusena või infitseerumisel haigustekitajaga, ilma et kliinilist haiguspilti välja kujuneks. Kunstlik aktiivne immuunsus – immuunvastus tekib ja antikehad ilmuvad sihipärase tegevuse – vaktsineerimise ehk kaitsepookimise tulemusena. 11. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia on kalduvus ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine ehk allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi ning see on sagenenud
sealt kogu taime *Levivad levitajate abil( putukad, lestad, nematoodid, protistid , viburitega eoseid omavad seened ) . Samuti meh. Kontakti ja vegetatiivse paljunemisega. *Sümptomid: mosaiiksus, lehesoonte värvumine, lehtede kortsumine, rullumine, ebaloomulik rakkude paljunemine, kääbuskasv, ringid, laigud viljades 6. Kirjeldada kuidas jääb taim haigeks. Tuua näiteid konkreetsetest haigustekitajatest ja nende poolt tekitatud haigustest ja analüüsida kuidas diagnoosida millise haigustekitajaga on tegu ja kuidas neid tõrjuda, arvestades nende levikut ja säilimist. DIAGNOOS Nakkuslik- kasjutatud koe piirilt on võimalik leida mikroorganisme Mittenakkuslik- Mikroorganisme ei leita SEENHAIGUSTE DIAGNOOS *Otsida iseloomulikke struktuure ( hüüfe, eoseid , viljakehi) *teha preparaat ikroskoobiga vaatlemiseks *otsida milline patogeen vastab kirjeldusele *Panna taim märgkambrisse ja oodata kas sealt kasvab midagi välja *isoleerida koest hüüfid ja kasvatada kunstsöötmel
oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus,
o alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele, toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine. o retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil o info edastamine REGULATOORNE o hormoon insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust o kasvuhormoon, mida toodab ajuripats o osa hormoonidest on valgud KAITSE o ANTIKEHAD - organismi kaitsevalgud, väga spetsiifilides ja seostuvad ainult teatud kindla haigustekitajaga o tekivad vere valgelibledes ehk leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides o seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud o ANTIGEEN - võõras aine organismis, nt bakterite või viiruste valgud. organismi sattunud võõrained, mis kutsuvad esile antikeha tekke o Nahavalk kollageen, passiivne kaitsevalk ja annab elastsuse. o elastiin - valk, mis annab kududele elastsuse
Aktiivne immuunsus: · immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisseviidud antigeeni suhtes · immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul · tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis · Jaotatakse: 1. Loomukik aktiivne immuunsus immuunvastu tekib ja antikehad ilmuvad nakkuahaiguse läbipõdemise tulemusena või infitseerimisel haigustekitajaga, ilma et kliinilist haiguspilti välja kujuneks 2. Kunstlik aktiivne immuunsus immuunsus tekib ja antikehad ilmuvad sihipärase tegevuse- vaktsineerimise ehk kaitsepookimise tulemusena Selle käigus viiakse organismi vaktsiini või anatoksiini, mis on olemuselt antigeen ja kutsub esile apetsiifiliste antikehade tekke 17. Miks väikelaps haigestub sagedamini? Lapse organism on nõrgem:
Joonis 9. Kartuli – hahkhallitus (Grey mould). 14 3.Kokkuvõte Kartuli seenhaigused on paratamatus ja kartulikasvataja iga-aastane mure. Seenhaiguste vastu tuleb võidelda. Kindlasti mitte kasvatada monokultuure, sest nii on haiguste levimine palju suurem. Vahetada kas iga aasta või üle aasta seemnematerjali. Hoolikalt tasub alati sorteerida, et saaks kõik haigustekitajaga koos mugulad välja. Seemnekartuleid puhtida. Kartulikasvatuses eeldatakse, et kartul pannakse umbrohu ja haigusvabale mullale kasvama. Kartulikasvatuse arendamisel on vajalik rakendada ametlikke reguleerivaid meetmeid, kindlustamaks, et seemnekartul oleks vaba haigustest (viirus- ja bakterhaigused), kartuli nematoodidest ja rahuldaks teiste kahjurite taluvus- ehk resistentsusstandardeid. Põllud, kuhu kartul maha pannakse, peaksid olema võimalikult puhtad mullakahjuritest. Samuti tuleb
väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Haigustega võitlemisel on abiks vaksineerimine, millega luuakse kunstlikult immuunsus teatud nakkushaiguse vastu. Järgnevalt on kirjeldatud mõnede bakteriaalsete haiguste levikut, kulgemist ja profülaktikat. Kõhutüüfus
lammutamisest organismi, geneetilistest teguritest.. nt valgud Mis määrab antigeeni spetsiifilisuse? – antigeeni epitoobid ehk determinandid Miks kujunevad autoimmuunhaigused? – kõrvuti võimega reageerida antigeenidele peab immuunsüsteemi arenemisel kujunema tolerantsus organismi enda kudede suhtes – kui ei kujune, tekivad autoimmuunhaigused Kuidas tekib aktiivne loomulik immuunsus – peale nakkushaiguse läbipõdemist või haigustekitajaga kokkupuudet/ Aktiivne kunstlik immuunsus – vaktsineerimise järgselt/ Passiivne loomulik immuunsus – imik emalt transplantaarselt või rinnapiimaga/ Passiivne kunstlik immuunsus – in omandab immunoglobuliinide või ravimseerumiga Mis on komplemendisüsteemi aktiveerumise lõpptulemus ja milleks seda vaja on? – vallandub suur hulk proteolüütilisi protsesse, mille tagajärel toodab organism kemotaktilisi aineid, mis tõmbavad põletikukoldesse fagotsüüte, suurendavad veresoonte
______________________________________________________ Mis on immuunsüsteemi elundideks? ____________________________________________ ___________________________________________________________________________ Nimeta kaks immuunsust? Kirjelda, millised need on. ____________________________ ___________________________________________________________________________ Mis on vaktsineerimine? _______________________________________________________ Mille ülesanne on seonduda haigustekitajaga ning muuta need kahjutuks? ________________ ___________________________________________________________________________ Mis rakud haaravad endasse haigustekitajaid? ______________________________________ 37 Mis on lümfisüsteemi ülesandeks? _______________________________________________ ___________________________________________________________________________ Kuidas on lümf seotud verega
tunda toidu maitset. Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad- viirushaiguste raviks on vaja kindlasti antikehi, need seostuvad haigustekitajaga ja kõrvaldavad need organismist. HIV´i toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade tootmine. Kaitseks võivad olla ka küünised, sarved, karvad jne. Liikumisfunktsioon. Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks, nt lihasvalgud. Algloom viburite ja ripsmete liikumine. Energeetiline funktsioon. Valkude täielikul lagunemisele vabaneb energia. Valkudel on nii
Omandatud immuunsus spetsiifiline reaktsioon kindla antigeeni suhtes. Kaitseb väljastpoolt sissetunginud haigustekitajate eest ning ründab ka kehaomaseid degenereerunud rakke samuti muutunud rakke (kasvajarakud). Immuunkompetentsed rakud tunnevad võõrkeha ära pinna struktuuri järgi ja moodustavad nende vastu spetsiifilisi antikehi. Süsteemil on nn immunoloogiline mälu sama antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 6. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus atrofeeruvad üksikud organid ja koed. Rõhkkõhetus elund on mingi pideva mehhaanilise rõhu all nt kasvaja.
Omandatud immuunsus – spetsiifiline reaktsioon kindla antigeeni suhtes. Kaitseb väljastpoolt sissetunginud haigustekitajate eest ning ründab ka kehaomaseid degenereerunud rakke samuti muutunud rakke (kasvajarakud). Immuunkompetentsed rakud tunnevad võõrkeha ära pinna struktuuri järgi ja moodustavad nende vastu spetsiifilisi antikehi. Süsteemil on nn immunoloogiline mälu – sama antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 7. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia – on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus – atrofeeruvad üksikud organid ja koed. Rõhkkõhetus – elund on mingi pideva mehhaanilise rõhu all nt kasvaja.
kaasasündinud immuunsuse komponente on olemas enne infektsiooni puhkemist ja ei ole spetsiifilised kindlale patogeenile. Sünnipärase immuunsuse komponendid sisaldavad rakulisi ja molekulaarseid elemente, mis tunnevad ära molekulide klasse, mis on omased sagedasti esinevatele patogeenidele. On vajalik adekvaatse adaptiivse immuunvastuse tekkimiseks. Adaptiive immuunvastus aktiveerub 5 päeva pärast haigustekitajaga kokkupuudet ning on spetsiifiline haigustekitaja suhtes. Loomulikul immuunsusel puudub mälu, seevastu adaptiivsel immuunsusel esineb mälu ning kordusnakkusel on immuunreaktsioon kiirem. Tunnus Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus Tunneb ära mikroobseid molekule (antigeene) ning samuti suudab ära tunda
2. Omandatud immuunsus 42 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks a. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida ka kokkupuutel haigustekitajaga ilma haigustunnuste avaldusmiseta. b. Kunstlikult omandatud i. Aktiivne – organism ise töötab välja organismi viidud nõrgestatud haigustekitaja mõjul kaitsekehad. Nii töötavad vaktsiinid ii. Passiivne – organismi viiakse immuunseerumitega valmis kaitsekehad. Seda tehakse siis, kui teadaolevalt immuunsus puudub, vaktsineeritud pole, kuid tõenäosus
väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes/organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. 1. Loomulik immuunsus – küllaltki püsiv 1. Liigispetsiifiline 2. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastavate antikehadega b. Omandatud immuunsus 1. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida ka kokkupuutel haigustekitajaga ilma haigustunnuste avaldusmiseta. 2. Kunstlikult omandatud 1. Aktiivne – organism ise töötab välja organismi viidud nõrgestatud haigustekitaja mõjul kaitsekehad. Nii töötavad vaktsiinid 2. Passiivne – organismi viiakse immuunseerumitega valmis kaitsekehad. Seda tehakse siis, kui teadaolevalt immuunsus puudub, vaktsineeritud pole, kuid tõenäosus haigestuda on suur
tunda toidu maitset. Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad- viirushaiguste raviks on vaja kindlasti antikehi, need seostuvad haigustekitajaga ja kõrvaldavad need organismist. HIV´i toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade tootmine. Kaitseks võivad olla ka küünised, sarved, karvad jne. Liikumisfunktsioon. Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks, nt lihasvalgud. Algloom viburite ja ripsmete liikumine. Energeetiline funktsioon. Valkude täielikul lagunemisele vabaneb energia. Valkudel on nii
parasiit - teise organismi arvel elav organism 56 parasitism - kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju 56, 89 pastöörimine - toiduainete töötlemine lühiajalise kuumutamisega temperatuuril 70- 90 °C, mil hävivad bakterid, kuid mitte nende spoorid 71 pearindmik - pea- ja rindmikulülide kokkukasvamisel moodustunud kehaosa vähkidel ja ämblikulaadsetel 27, 30 peiteaeg - ajavahemik, mis jääb haigustekitajaga nakatumise ja haigustunnuste ilmnemise vahele 65 peremees - organism, kelle sees või peal parasiit elab ja kelle arvel toitub 56 pikapäevataim - taim, mis vajab normaalseks arenemiseks valgust üle 12 tunni ööpäevas 87 polüüp - millelegi kinnitunult elav ainuõõsne loom 10 pooldumine - paljunemisviis, mille korral rakk või üherakuline organism jaguneb kaheks enam-vähem võrdseks osaks 52, 68, 77 populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas 82
mittespetsiifiline ehk loomulik immuunsus ja spetsiifiline ehk omandatud immuunsus. Esimene neist tegeleb eranditult kõigi sissetungijatega, ilma et peaks nendega kunagi varem kokku puutunud olema. Selle näiteks võib tuua toiduga organismi sattuvad haigustekitajad. Need teeb kahjutuks maomahl. Spetsiifiline ehk omandatud immuunsus põhineb meie organismis toimuval kogu elu kestval õppimisel. Esmakordsel kokkupuutel mingi haigustekitajaga reageerib meie immuunsüsteem viivitusega. Samas talletatakse kõik antikehade vormid, mida organismi kaitsesüsteem pidi tootma, et sissetunginud antigeen kahjutuks teha. Järgmisel kokkupuutel sama antigeeniga reageerib immuunsüsteem kohe, eritades suurel hulgal spetsiifilisi antikehasid, mis just selle antigeeni kiiresti kahjutuks teevad. Nakkuse kulg Nakkushaiguse ilmnemise vorm sõltub suurel määral sellest, kuidas inimese immuunsüsteem antigeenile reageerib
annaabi.ee 
