Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"haiguskolletes" - 6 õppematerjali

Naha seenhaigused
17
doc

Naha seenhaigused

Subjektiivsed sümptomid tavaliselt puuduvad, vahel esineb nõrk naha sügelemine või põletustunne. Peanaha Microsporumisse haigestuvad tavaliselt 610 aastased lapsed. Peanahale tekivad 26 cm läbimõõduga ümarad, tagasihoidlike põletikunähtudega juusteta kolded. Juuksed on murdunud ühtlaselt umbes 5 mm kõrguselt. Peanaha Trichophytiasse haigestuvad 311aastased lapsed. Peanahale tekivad ümarad 0,51,0 cm läbimõõduga juusteta kolded. Haiguskolletes esineb mõõdukas punetus ja ketendus. Juuksed murduvad erineval kõrgusel umbes 13 mm kõrguselt, jättes järele "mustad punktid". Silenaha lokalisatsiooniga haiguskolletel on vallitaoline serv. Zoofiilse nakkuse korral on haiguskolded infiltreeritud, mädased ja kaetud koorikutega Ravi Kasutatakse seenerakustikku hävitavaid või nende arengut peatavaid preparaate. Paikseks raviks kasutatakse villiliste ja märguvate haiguskollete korral 2% boorhapet, kummeliteed, aniliinvärvide

Kosmeetika → Iluteenindus
83 allalaadimist
EESTI METSAD
44
docx

EESTI METSAD

o Maailmas üle 150 kahjustavaid liike, Eestis peamiselt Ku ja Mä o Elusad puud võivad kahjustuda kahel viisil  Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu  Kaudselt – eosed idanevad värskelt okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele  Müteeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a  Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni 10 x sagedasem kui hooldamata puistute puhul  Metsas kasvavad puud on residentsemad kui põllumaal kasvavad  Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldalel.  Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puud

Metsandus → Eesti metsad
43 allalaadimist
Taimekahjustajad ja nende tõrje
33
docx

Taimekahjustajad ja nende tõrje

teavituskampaania. Monitooringu käigus tuvastati patogeen veel ka vanas viljapuuaias Jõgevamaal, mis tõestab bakteri loodusliku leviku võimalust. ( ( ­ Eesti puuviljanduses on seetõttu kriitiline olukord, kuna Eesti on Euroopa Liidu sees ametlikult nimetatud viljapuu- baketrpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Seega tuleb rakendada nulltoleransti ja võimalikult rangelt likvideerida levikuoht kõikides haiguskolletes, sj. hävitada kõik peremeestaimed (õunapuud, pirnipuud, ebaküdooniad, tuhkpuud, viirpuud, toompihlakad ja pihlakad jt.) 500 m raadiuses saastunud maatükist (nn. saastumisohu vööndis) ja teostada tihedat kontrolli seda ümbritseva 500 m laiuses puhvertsoonis, milles hävitada kõik sümptomaatilised peremeestaimed. ( ( ­ Eraisikute valduses olevate taimede hävitamise kompenseerimist riik ette ei näe

Botaanika → Taimekahjustajad ja nende...
60 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel ​– e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise

Metsandus → Eesti metsad
13 allalaadimist
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt ­ suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt ­ eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Hooldusraiete käigus tekkinud kändude osa on puude nakatumisel väga oluline, hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Tekkinud kännud võivad olla nakkusallikaks väga pikka aega, haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1

Metsandus → Eesti metsad
188 allalaadimist
NEUROPSÜHHOLOOGIA
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

• tunded, ThM • kord • Molekulaarkuvamise meetod, mille abi on võimalik visualiseerida ja kvantitatiivselt mõõta • filosoofia ja religioon • ohutus metaboolseid protsesse inimorganismi kudedes ja haiguskolletes • info töötlemine holistlikult-nn. “suur pilt” • reaalsus Üliandekatel: • PS ülemine osa (superior parietal lobe) ja prefrontaal-koor on paremini arenenud • olevik ja tulevik • strateegiate väljatöötamine

Psühholoogia → Psühholoogia
267 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun