"haiguskandjate" - 1 õppematerjal

Jõevähk 2000-2009

Väinjärves ja Vidrike järves. Vähiasurkondade seisundi suhteline stabiilsus registreeriti 6 punktis: Karujärves, Kubija järves, Kuke peakraavis, Mustoja jões, Tänavjärves ja Vidrike järves. Vähiasurkonna arvukus oli oluliselt langenud Kurtna Suurjärves, Luguse jões ja Põltsamaa jões. Vähki ei saadud Väinjärve seirealalt. Vähiasurkondade episootilise seisundi analüüsil oli kõrgeim lapihaigusse nakatunud isendite osakaal Kuke peakraavis, ulatudes 50,3%-ni. Haiguskandjate osakaalu ligi kahekordne suurenemine korreleerus mõõduliste isendite suure osakaaluga püügis. Mustoja jões oli nakatumus 31,7%, mis on stabiilne näitaja. Seire käigus saadud andmed kinnitasid 2002. aasta põua ja sellele järgnenud karmi talve mõju vähiasurkondade arvukuse vähenemisele, kus omavahel seostusid nii otsesed tegurid, nagu kuivus, külmumine ja hapniku vähenemine alla kriitilise piiri, kui ka kaudsed tegurid, nagu suurenenud röövpüük ja vähivaenlaste rüüste. 2004