Malaaria kliinilised tunnused on tihtipeale mittespetsiifilised, nende hulka kuuluvad üldiselt halb enesetunne, gripilaadne haiguspilt, peavalu, kõhuvalu ja düsuuria (urineerimishäired). Kõigi nelja liigi poolt põhjustatud haiguse iseloomulikumaks sümptomiks on perioodiliselt korduvad kõrge kehatemperatuuriga haigushood. Viimased kujutavad endast 6 8 tunniseid kuuma- ja vappekülma ning higistamisega kulgevaid tsüklilisi haigushoogusid. Samuti võib maks olla suurenenud, kaasneb aneemia ja ka kollatõbi. Malaaria ravi koosneb sümptomaatilisest ja spetsiifilisest ravist. Tähtis on kehatemperatuuri langetamine, vedelikukao kompentseerumine ja neerude töö, vere hulga ja glükoosisisalduse korrigeerimine. Aneemia on pahaloomulise malaaria võimalik komplikatsioon. Sellisel juhul võib olla vajalik vereülekanne. Raske Plasmadium falciparum'i malaaria võib olla eluohtlik, seda parasiitide poolt nakatatud
Need on "head" sellepärast, et neist on võimalik terveks ravida. Inimene tuleb arsti juurde, saab ravikuuri ja ongi selleks korraks kõik. Uued, viirustest põhjustatud sugulisel teel levivad nakkused jäävad aga organismi kogu eluks: HIV, genitaalherpes, B-hepatiit, papilloomviirus. Viirust saab küll ravimitega alla suruda, kuid mitte organismist lõplikult kaotada. Petlikult tundub, nagu oleks inimene terve, kuid ajuti viirus aktiveerub ja võib põhjustada ägedaid haigushoogusid. Genitaalherpest võib vallandada muuhulgas päevitamine ja organismi nõrgenemine ülepinge või stressi tõttu. /http://paber.ekspress.ee/viewdoc/BBD6F6E63605D33CC22570970028BE74/
annaabi.ee 
