solistina kui erinevates kammeransamblites. Kontsertreisidel tutvus ta ungari päritolu viiuldaja Joseph Joachimi ning heliloojate Ferenc Liszti, Robert ja Clara Schumanniga. Liszti muusikaliste ideede suhtes tundis Brahms vastumeelsust. See-eest kohtumine Schumannitega mõjutas oluliselt tema edasist loomingulist tegevust: 1853. aastal avaldas Robert Schumann artikli, milles nimetab Brahmsi saksa muusika tulevikuks. Brahms oli Clarale suureks toeks Roberti haigushoogudel ja ka pärast Roberti surma ning jäid sõpradeks elu lõpuni. 1850. aastatel töötas Brahms ka klaveriõpetaja ja koormeistrina, asutas naiskoori. Sel perioodil valmib Brahmsil hulk soolo- ja koorilaule, samuti klaveri- ja kammermuusikat. 1863. aastal sai Brahmsist üheks hooajaks Viini Lauluakadeemia (Wiener Singakademie) dirigent (Brahmsi initsiatiivil esitab koor palju varajast muusikat). Loobub sellest ametist, et tegutseda
Ja liigub ja loob ja lehvitab ja kauneid radasid rajab, su rahva koda see ehitab ja põlvest põlveni kajab. Luuletus ,,Sügis" avaldati 1903 ajalehes ,,Postimees", see luuletus on justkui tunnistus Liivi tõeliselt kordumatust andest. See poeem pani aluse ta tähelennule. Pärast ,,Sügise" avaldamist tuli ta peidust välja, pärast mida on säilinud 80 luuletust. Spekuleeritud on tema teoste koguarvuks 1000 luuletust, millest suurem osa ei ole säilinud, kuna Liiv hävitas oma töid haigushoogudel. Liivi armastatud teema luules on ka isamaa. Ta samastab tihti luuletajat ja isamaad, seega luulet saab tõlgendada mitmeti mis on samuti üks Liivi luuleloomingu omapära. Liivi jaoks tähendas isamaast kirjutada muud, kui Koidulale. Liivi jaoks ei olnud isamaa ülim armastatu, vaid armetu ja õnnetu, kui siiski valusalt armas. Tihti leidub ta luules ka lootust Eesti tuleviku kuninglikust õnnest. Kas näitad? Ja nõnda on lugu ka Eestis ja nõnda on elu kiik:
annaabi.ee 
