a.) interneti kasutajaid tuhande inimese kohta 58 (2008.a.) side- ja transpordivahendite hulk inimeste kohta (autod) 413 (2006.a.) mitmesugused suhtarvud (nt. päevas tarbitav kalorite hulk, kulutused toidule üldsissetulekust jne.) 3. Sotsiaalsed näitajad nt. inimarengu indeks imiku suremus tuhande sünni kohta 5 (2008.a.) keskmine oodatav eluiga 67,23 (2007.a.) haridustase 82,2 (2008.a.) haiglakohtade arv tuhande inimese kohta 557,3 (2007.a.) arstide arv tuhande inimese kohta 323,4 (2007.a.) Täida tabel riikide võrdluseks, vali 2008 aasta või kõige hilisem näitaja, kirjuta ka ühikud. Riigid: SKP või inimaren Miinimumpalk töötuse määr sõiduautode arv interneti oodatav oodatav imiku noorte olmejäätmete jooksevkontotehing SKT 2006a. 2006a
com/image/world/world_jamaica_map.gif Arengutase 1)Vanuserühmade osakaal: Lapsi 29,5% , Tööealisi 62,8% , Vanureid 7,7% (2012 CIA- TWF) 2)Eeldatav eluiga : Kogu rahvastiku eeldatav eluiga on 73,43 aastat ning maailmaga võrreldes on Jamaica 119-nes. Meeste eeldatav eluiga on 71,78 aastat ning naiste oma 75,15 aastat (2012 CIA-TWF) 3)Haridustase (mitu % on käinud koolis): Mehed 84,1% , Naised 91,6% (2003 CIA-TWF) 4)Vaesust kannatavate inimeste hulk 16,5% (2009 CIA-TWF) 5)Haiglakohtade arv 1000 inimese kohta 1,7 kohta 1000-le inimesele (2009 CIA-TWF) Nende andmete põhjal võib Jamaica lugeda arenenud riikide hulka, sest inimeste eluiga on üsnagi kõrge ning valdav enamus on käinud ka koolis. Vaesust kannatavate inimeste hulk on väiksem kui Eestis, kuid haiglakohti on vähe. 4.Inimarenguindeks Jamaica on maailmas seitsmekümne üheksas indeksiga ~0,68 Joonis 4. Jamaica inimarenguindeksi võrdlus Eesti ja Hollandiga. Inimeste hõive
1.Riigi majanduse üldine areng: · SKT ühe inimese kohta ehk SKT elaniku kohta (SKT, USA dollarites/elanike arv (mln)) · Rahvatulu inimese kohta 2. Tootmine ja tarbimine: · Energia tootmine ühe inimese kohta · Energia tarbimine ühe inimese kohta · Autosid (mobiiltelefone ... jm) 1000 elaniku kohta · Interneti kasutajad 1000 elaniku kohta 3.Sotsiaalsed näitajad: · arstide arv 1000 inimese kohta · haiglakohtade arv 1000 inimese kohta · imikusuremus 1000 inimese kohta · keskmine eluiga · haridustase (kirjaoskamatute inimeste osakaal) Riikide jaotamine arengutaseme alusel: Kõrge inimarenguga riigid (alates IAIst 0,8 praegu 63 riiki) Keskmise inimarenguga riigid (IAI üle 0,5, praegu 82 riiki) Madala inimarenguga riigid (IAI alla 0,5, praegu 30 riiki) 36.Arenenud tööstusriigid ehk Põhi: Arenenud tööstusriikides ehitati üles meile praeguseks heaoluühiskonnana tuttav
58. Maailmapanga poolt käsutatav jätkusuutlik säästmismäär (genuine saving) arvestab heaolu muutumise ja arengupotentsiaali hindamisel a) sisemajanduse koguprodukti absoluutsuurust ja selle dünaamikat; b) toodetud kapitali, looduskapitali ja inimkapitali; c) sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ja selle dünaamikat. 59. Füüsilise elukvaliteedi indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta; b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase; c) tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga. 60. Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a)poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b)SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 61. Ühiskondlik majandus vajab esmajoones a) demokraatlikku õigusriiki; b) infrastruktuuri;
F 103. Formeerimise printsiipidest lähtudes on parimad eeldused esindada ühiskonna üldisi huvisid ja täita riigis leiduvate huvide tasakaalustaja osa a)parlamendil; b)valitsusel; c)bürokraatial 82.Feminiinses kultuuris a)tehakse tööd selleks, et elada; b)elatakse tööle; c)on rohkesti auahneid naisi. 59. Füüsilise elukvaliteedi indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta; b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase; c) tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga. H 29.Heaoluriik a) likvideerib täielikult vaesuse; b)annab võimaluse elus edasi jõuda ja tekitab perspektiivitunde; c) likvideerib kapitalismi loomuomased vastuolud. I 62.Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem a) mitmesuguste organisatsioonide ja mängureeglite keeruline ja pidevalt muutuv kogum;
alates 1970. aastatest, tänapäeva tipptehnoloogial põhineva aparatuuri (piltdiagnostika, kõrgtootlikkusega laboriseadmed, instrumentaalne kirurgia) rakendamisega meditsiinis. Samas põeb enamik inimesi iseparanevaid haigusi (self limited disease) ja sureb haigustesse, mida enam ravida ei saa. Rahva tervis sõltub tegelikult üsna vähe tervishoiusüsteemist – vähemalt mitte arstide ja haiglakohtade arvust. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organization) ekspertide määratlusele oleneb 50% populatsiooni tervisest eluviisidest; 20% kaasasündinud bioloogilistest eeldustest (geneetika); 20% keskkonnast (nii füüsilisest kui vaimsest) ning üksnes 10% tänapäevasest arstiabist. Ideaalses maailmas peaks raha hulk, mis kulutatakse haiguse
annaabi.ee 
