Mumps Parotitis epidemica Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. Haigestumusnäitajad Eestis 2003-2007 2003.a. registreeriti 35 haiget. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Haigestunutest suurem osa olid vaktsineeritud (20 inimest) 2005.a. registreeriti 29 haiget, 2004.a. 132 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 72,4%. 44,8% haigetest olid lapsed vanuses 5-14a. 2006.a. registreeriti 17 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 76,5%. 47,0% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. 2007.a. registreeriti 18 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 77,8%. 61,1% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Haigustekitaja: Paramüksoviirus Levib piisknakkusena hingamisteede kaudu Viirus eritub nakatunu sülge mõni päev enne sümptomeid ja uriini paari nädala vältel nakatumisest Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks
HEPATIIDI JA C-HEPATIIDI VIIRUSED. SEE LEVIB EELKÕIGE KAITSMATA SEKSUAALVAHEKORRA AJAL SPERMA JA TUPEVEDELIKU KAUDU, AGA KA OTSESEL KONTAKTIL NAKATUNUD VEREGA (PIISAB KONTAKTIST 0,00004 ML NAKATUNUD VEREGA). B-HEPATIIT VÕIB LEVIDA KA VEREÜLEKANDE JA NÕELATORKE KAUDU KUID KA SÜNNI JOOKSUL EMALT LAPSELE SÜMPTOIMID • ISELOOMULIKUKS TUNNUSEKS ON NAHA, LIMASKESTADE JA SILMAVALGETE KOLLAKAKS VÄRVUMINE. NAHA VÄRVUMINE TOIMUB 25% HAIGESTUNUTEST, ENAMIKUL JUHTUDEL KAASNEVAD HAIGESTUMISEGA VAID NÕRKUS, IIVELDUS JA OKSENDAMINE. B-HEPATIIT ON ÜKS KÕIGE LEVINUMAID NAKKUSHAIGUSI MAAILMAS, OLLES 100 KORDA NAKKAVAM KUI HIV RAVI • B-HEPATIITI HAIGESTUNUTELE EI OLE EFEKTIIVSET SPETSIIFILIST RAVI, 85- 90% HAIGESTUNUTEST PARANEVAD 6 KUU JOOKSUL, AGA JÕUETUS JA ALKOHOLITALUMATUS VÕIVAD KESTA ÜLE AASTA. B-HEPATIIDIST VÕIB KUJUNEDA KROONILINE HEPATIIT, MIS VÕIB
Viimane pandeemia leidis aset 1855. aastal Hiinas. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katku levik 14. sajandil Euroopas Lümfisõlmed tursuvad ja muutuvad valulikuks. Muhud tekivad kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Muhkkatku põdeja muhud Ravimi puudumisel sureb 60% muhkkatku haigestunutest. Ravi korral sureb 15% haigestunutest. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse. Katku raviks kasutatakse antibiootikume. Katku levitavad närilised. Närilistel elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku surnud inimesed maeti suurtesse ühishaudadesse. Katkuhaudade peale uusi inimesi ei maeta. Tänapäeval on katku levik kontrolli all, Euroopa närilised katkubaktereid ei levita. Mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu.
sisemist ja välist verejooksu; · Konkreetne ravi puudub, viiakse läbi leevendavaid teraapiaid; · profülaktika on tulemusteta, kuid on mõned paika pandaud ennetusmeetodid: Haigestunud viiakse isolaatoritesse, arstid ja õed kannavad kaitseülikondi, surnud patsiendi keha hävitatakse nõnda, et kaitsetud inimesed ei satuks nendega mingisugusesse kontakti; · Seni ravimatu Ebola viirus tapab 50 - 90% haigestunutest. Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik · Kuulub Nairoviiruste perekonda · Leidub Ida-Euroopas, endistes Nõukogu Liidu maades, Vahemere äärsetes maades, Loode-Hiinas, Kesk- Aasias, Lõuna-Euroopas, Aafrikas, Kesk-Idas ja Indias; · Viirusekandjateks on puugid Hyalomma; · Inimesed haigestuvad nakkusekandja vere või muude kehavedelikega kokku puutudes; · On esinenud ka patsiendi haigestumist Kongo palavikku haiglates mittepõhjalikult
Ebola viirus Ebola viirus Väga nakkav RNA viirus Ebola haiguse e. hemorraagilise palaviku põhjustajaks Seni ravimatu tapab 50-90% haigestunutest Ajalugu Esimene puhang 1976, Kongo Hiljem mõned Aafrikas, kui ka Euroopas, Filipiinidel ja Ameerikas Nimetus sealse Ebola jõe järgi Avastajaks Dr. Ngoy Mushola Tapnud 1200 inimest Iseloomustus Filoviiruste perekond Pikk ja niitjas Jaguneb 4ks: o Ebola - Zaire(Kongo) o Ebola Elevandiluurannik o Ebola Sudaan o Ebola Reston o Ebola - Bundibugyo Iseloomustus Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam, mis
adefoviir) ja need takistavad viiruse paljunemist Mis on B-Hepatiidi tagajärjed? B-Hepatiidi tagajärjel sureb aastas 1 mln. Inimest maailmas. Millal B-Hepatiit avaldub? B-hepatiidi haigusnähud avalduvad 6 nädalat kuni 6 kuud pärast viirusega kokkupuudet Haiguste sümptomid! Põhjustab tõsiseid maksakahjustusi. Iseloomulikuks tunnuseks on naha, limaskestade ja silmavalgete kollakaks värvumine. Naha värvumine toimub siiski vaid 25 % haigestunutest, enamikul juhtudel kaasnevad haigestumisega vaid nõrkus, iiveldus ja oksendamine. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
50% kõigist juhtumitest). Viirus siseneb kehasse suukaudu ning paljuneb soolestikus. Iseloomulikud sümptomid polioviirusele on palavik, väsimus, peavalu, oksendamine, kaela kangesus ning valu jäsemetes. Üks kahesajast juhtumist viib pöördumatu paralüüsini ehk poliomüeliidini (tavaliselt jalgades). Polioviirus võib laialdaselt levida enne, kui väljalöönud haigusjuhtumid üldse tekivad. Enamikul polioviirusesse haigestunutest ei esinegi mingeid sümptomeid ja nad ei pruugi kunagi teadagi, et nad nakatunud on. Enamasti nakatutakse polioviirusesse inimeselt-inimesele kontakti teel. Viirus siseneb ühiskonda nakatunud inimeste fekaalide läbi ja siis levib see edasi teistele, eriti ebahügieeniliste inimeste puhul. Polioviirus võib samuti nakatada vaktsineeritud inimesi. Vaktsineeritud inimestel poliomüeliiti ei arene, kuid nad võivad kanda seda
- Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Krooniline südamevereringe puudulikkus, - Nõrgenenud süda ei suuda organismi verega varustada Infarkt, - Pöördumatu südamelihase kahjustus, osa südamest sureb - Pärgarter sulgub Insult e Ajurabandus. - Äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine - Kolmandik haigestunutest taastub, kolmandik Tuvastamine Tavapärasest suurem hingeldus, Valu rinnaku piirkonnas, kiirgub vasakusse õlga, kätte, Südamepekslemine + teadvuse kaotus, Tursed nahal (vedeliku peetus kudedes), Naha ja limanahkade sinakaks muutumine. Animatsioonid http://www.heartfailurematters.org/EN/single/Pages/Animations.aspx - How the heart and body compensate in heart failure. NB! Infarkti ajal kiire pulss on eluohtlik! (südame vahelöögid)
· Kokkupuutel verega · Sugulisel teel (kaitsmata seksuaalvahekord) · Emalt lapsele raseduse, sünnituse või rinnapiima kaudu ( ka võimalik vältida!) AIDS · ..HI viirusega nakatumise viimane staadium. · Kestab 1-3 aastat · Ei ole eraldi haigus! · Lõppeb surmaga RAVI · Ravi ja ravimid tasuta · Antiretroviirusravi · Ei ole võimalik täielikult välja ravida EBOLA VIIRUS Väga nakkav RNA haigus Palavikuga kulgev infektsioonhaigus Seni ravimatu, tapab 50-90% haigestunutest Põhjustab vere hüübimatust, sisemisi verejookse EBOLA AJALUGU Esimene puhang 1976, Kongo Tänaseks haigestunud Ameerikas, Aafrikas, Euroopas ja Filipiinidel Haiguse nimi tuleneb Ebola jõe järgi Avastajaks dr. Ngoy Mushola SÜMPTOMID Esmased: Palavik, neelupõletik, lihasvalu Pärast viite päeva. Lööve, oksendamine, sisemised verejooksud Lõpeb surnuks veritsemisega (kõrvad, nina, suu, silmad) EBOLAGA KAASNEVAD PROBLEEMID
Juustega kaetud peanaha dermatofüütia (dermatophytia seu tinea capitis/capillitii) Jaak Timberg Tartu,2011 Epidemioloogia Sagedamini haigestuvad lapsed Täiskasvanutel võib olla iselimiteeruv Euroopas kasvav probleem immigratsiooni tõttu Aafrika riikidest Iirimaa andmetel moodustasid peanaha dermatofüütiasse haigestunutest 85% Aafrika päritoluga lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa Mõned liigid (M. audouinii, T. schoenleinii, T. violaceum) kahjustavad eelistatult peanahka Patogenees Seen tungib folliikulit ümbritsevasse sarvkihti ja sealt edasi karvafolliikulisse. Karva kahjustusest tingitud haigustunnused ilmuvad 3 kuu möödudes
AIDSi-haigeid on 247 (2008 nov), AIDSI surnuid on üle 20 inimese Hepatiit A-hepatiit ehk kollatõbi B-hepatiit levib 100 palavik, seedehäired korda kergemini kui (70-80% nahk kollane) HIV Levib elukondlikult Hepatiit B-hepatiit levib: Vere kaudu (nt. narkootikumide süstimine veeni) Kaitsevahenditeta seks Kehavedelikega (ka sülg ja pisarad) Sümptomid: Väsimus, ebamäärane kõhuvalu Maksavähk või tsirroos surm (1%haigestunutest) Hepatiidi poolt põhjustatud maksakahjustus HERPES sügelus ja ärritustunne Naha- ja genitaalherpes villikesed ja haavandid nahal ja suguelunditel Naha- ja genitaalherpes Bakteriaalsed haigused Süüfilis 1.faas. Valutud ja kõvad haavandid suguelunditel, huultel, päraku ümber 2.faas. Nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel, lümfisõlmede suurenemine 3.faas
** 1995.–2003. aastal sündinud ja eelnevalt B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed immuniseeritakse intervalliga 1 kuu esimese ja teise doosi ning intervalliga 5 kuud teise ja kolmanda vaktsiinidoosi vahel. Viited: http://www.vaktsineeri.ee/riiklik-immuniseerimiskava.html HepB - B-hepatiit on nakkushaigus, mis võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi. Iseloomulikuks tunnuseks on naha, limaskestade ja silmavalgete kollakaks värvumine. Naha värvumine toimub 25% haigestunutest, enamikul juhtudel kaasnevad haigestumisega vaid nõrkus, iiveldus ja oksendamine. B-hepatiit on üks kõige levinumaid nakkushaigusi maailmas, olles 100 korda nakkavam kui HIV. BCG - Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc[1]) on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed,
Et reumaatilised haigused vaevavad vaid vanainimesi, on müüt. Järjest rohkem noori kannatab liigesehädade käes. Igal aastal saab sadakond kuni 15aastast diagnoosi "juveniilne artriit" ehk lapseea liigesepõletik. Isegi arstide hulgas on levinud arvamus, nagu oleks reumaatilised haigused vaid eakate probleem. Ometi oli 2002. aastal, kui registreeriti 1978 esmashaigusjuhtu, 60% haigetest alla 45-aastased ja 11% lapsed. Pooled reumatoidartriiti haigestunutest kaotavad esimese 10 aasta jooksul pärast diagnoosi saamist töövõime. Kui haigestub laps, on kõik ta tulevikuplaanid ohus. Kui laps saab õigeaegselt diagnoosi, kui leitakse õige ravim, kui haiguse alatüüp allub ravile, kui tablette võtta korralikult ning laps saab kvaliteetset ja järjepidevat taastusravi, siis täiskasvanueaks paraneb kuni 75% täielikult. Ka ülejäänutel ei teki liigeste deformatsioone ega püsikahjustusi. Terveks koolieaks jääb aga keeld mängida jalgpalli ja
paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. eluaastani), sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juv. idiopaatiliseks artriidiks. RA võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) Kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad
ravist on olnud kasu. Kui patsienti ravitakse regulaarselt bensodiasepiiniga, peab arst jälgima patsienti juba ainuüksi sellepärast, et on olemas teatud oht ravimsõltuvuse tekkeks. Pärilikkus Kaksikute uuringutes ei ole leitud selgeid tõendeid, mis viitaksid paanikahäirete pärilikkusele. Haiguse täpsete mehhanismide üle vaieldakse palju. Täpseid andmeid selle kohta veel ei ole. Levimus On leitud, et haigestunute hulk kõigub 1,2–3,5% vahel. Umbes 60–70% haigestunutest on naised ja suurim tõenäosus haigestumiseks on vanuses 15–19 eluaastat. Üle 65-aastaste inimeste hulgas esineb paanikahäireid väga harva. Prognoos Paanikahäire diagnoosina ei ole väga vana. Seepärast puuduvad pikaajalised andmed selle haiguse kohta. Näib siiski, et ravi korral patsientide seisund paraneb ja osadel kaovad haigusnähud täiesti. Haigusel on siiski kalduvus aeg-ajalt uuesti välja lüüa ja osa tugevate
hingamisteedes. H1N1 nakatab ülemisi hingamisteid ja on harva surmav. Linnugripp nakatab ülemisi hingamisteid ja levib sealt edasi kopsudesse ning on tihti surmav. . Joonis 3. Linnugripi viirus inimestel [1] Joonis 3. Näeme linnugripiga nakatunud inimeste arve. Keskmine suremus linnugrippi inimestel on kõrge 60%. Ka paljudel joonisel olevates riikides on suremus kõrge. 100% on Kambodzas ja 77% Indoneesias. Kõige vähem haigestunutest on surnud Hollandis, kus suri 89st 1 haige. Eestis pole ühtegi linnugripi juhtumit inimesel tuvastatud. Joonis 4. Linnugripi viiruse H5N1 levik maailmas [15] Joonis 4. Näeme tumepunases riike, kus H5N1 on tapnud inimesi, kodu-ja metslinde. Tavalises punases on riigid, kus linnugripp on tapnud ainult linde. SEAGRIPP Seagripp on haigus, mida põhjustab eeskätt sigade seas leviv gripiviirus, nn seagripiviirus.
Inimese narkootilist sõltuvust iseloomustab püüe kasutada-tarbida sõltuvust põhjustanud ainet, selle toime tõttu kesknärvisüsteemile. Nikotiin koormab südant, soodustab veresoonte lupjumist, mis omakodra põhjustab südame- ja vereringe häireid. Risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Tagajärjeks võivad olla insult ja infarkt. Närimistubaka kasutamine loob soodsa pinna vähi tekkeks, suureneb risk haigestuda suu- ja neeluvähki. Suuvähki haigestunutest pooled elavad vähem kui 5 aastat. Närimistubaka kasutajatel tekib hambakivi, mis tungib igeme alla ja hävitab hammaste kinnituskudesid. Närimistubakatarvitaja suu limaskest muutub paksemaks ja tekivad valged laigud, mis võivad olla kasvajaeelses seisundis.(Tervise Arengu Instituut. (2010). Suitsuvabad tubakatooted. [Brosüür].) 6 KOKKUVÕTE Referaati kirjutades sain teada peamised faktid närimistubaka ja sellega kaasnevate
Esimene HIV-nakatunud avastati 1988. aastal, aastatel 1989–1999 oli uusi juhte aastas kümmekond. Uute juhtude tõusu täheldati aastast 2000 ning kontsentreeritud epideemia (nakkuse levik mingis kindlas rahvastikurühmas) süstivate narkomaanide hulgas kuulutati Sotsiaalministri poolt välja 14.02.2001. Aastast 2002 on uute registreeritud juhtude arv langenud. 31.08.2012 seisuga on Eestis kokku HIV diagnoositud 8290 inimesel, sealhulgas aids 378 inimesel 77% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-39-aastat Mehi oli 82%, naisi 18% Punane lint Punase lindi idee sai alguse 1985. aastal Ameerika Ühendriikidest, kus seda kõigepealt kasutati kui narkootikumide vastase võitlemise sümbolit. 1985. aastal tapsid Mehhiko narkokaupmehed DEA (Drug Enforcement Administration) 37- aastase agendi Kiki Camarena. Kiki Camarena töö eesmärk oli võitlus narkokaubandusega ning nende püüdluste auks hakkasid tema sõbrad ja naabrid kandma punasest siidist märki
Nakkuse ülekande viis lapseeas ei ole siiani selge. Arvatakse, et väikelapsed saavad nakkuse olmekontakti kaudu vanematelt või õdedelt-vendadelt, kes periooditi võivad eritada viirust sülje kaudu, ilma et neilendil oleks nakkuse tunnuseid. Nakkuse ülekane Seroepidemioloogilised uuring ud on näidanud, et umbes 95% täiskasvanutest on EBVga nakatunud. See omakorda tähendab, et enamikul juhtudest kulgeb haigus sümptomite ilmnemiseta või tagasihoidlike kliiniliste nähtudega. Haigestunutest olulisema osa moodustavad 1524 aasta vanused noorukid ja noored täiskasvanud . Prospektiivsed uuringud kolledziõpilaste seas näitasid, et näiteks levib neil haigus eeskätt suudlemise teel . Väga harvadel juhtudel võib nakatumine toimuda vereülekandega, elundi- või tüvirakkude siirdamisega. Nakkuse ülekande viis lapseeas ei ole siiani selge. Arvatakse, et väikelapsed saavad nakkuse olmekontakti kaudu vanematelt või õdedelt-vendadelt, kes
Lisaks kasutatakse vastavalt vajadusele kõhulahtisuse vastaseid vahendeid ja valuvaigisteid ning kehvveresuse korral raua ja vitamiin B12 asendamist. Abi võib olla teatud toiduainete vältimisest (piimatooted, alkohol, vürtsid, kiudainerikkad toidud), aga nende talumine on individuaalne ja üldiselt on soovitav hoiduda nendest, mis vaevusi põhjustavad. Raskel juhul, kui haigus ravimitele ei allu, või tüsistuste raviks, on vajalik teha operatsioon (kuni 70%-l haigestunutest). Prognoos Crohni tõbi on krooniline haigus, mis võib vahepeal raviga või iseeneslikult ka üsna pikaks perioodiks taanduda ja peaaegu kaduda, aga kipub siiski isegi peale kirurgilist ravi uuesti tekkima. Haigus võib olla aktiivne ka suurema osa ajast. Kulg on erinevatel inimestel väga erinev. Haiguse aktiviseerumise perioodil on vajalik ajutine haiguspuhkus, aga raviga suudab enamus inimesi haigusega kohaneda ja nende töövõime püsib
Lisaks kasutatakse vastavalt vajadusele kõhulahtisuse vastaseid vahendeid ja valuvaigisteid ning kehvveresuse korral raua ja vitamiin B12 asendamist. Abi võib olla teatud toiduainete vältimisest (piimatooted, alkohol, vürtsid, kiudainerikkad toidud), aga nende talumine on individuaalne ja üldiselt on soovitav hoiduda nendest, mis vaevusi põhjustavad. Raskel juhul, kui haigus ravimitele ei allu, või tüsistuste raviks, on vajalik teha operatsioon (kuni 70%-l haigestunutest). Prognoos Crohni tõbi on krooniline haigus, mis võib vahepeal raviga või iseeneslikult ka üsna pikaks perioodiks taanduda ja peaaegu kaduda, aga kipub siiski isegi peale kirurgilist ravi uuesti tekkima. Haigus võib olla aktiivne ka suurema osa ajast. Kulg on erinevatel inimestel väga erinev. Haiguse aktiviseerumise perioodil on vajalik ajutine haiguspuhkus, aga raviga suudab enamus inimesi haigusega kohaneda ja nende töövõime püsib
Üheks võimaluseks on interferoonravimid, milleks on pegüleeritud interferoon. See ravim toimib immuunsüsteemi stimuleerivalt ja viiruse kasvu (paljunemist) pärssivalt. Teist tüüpi ravimeid nimetatakse viirusevastasteks ravimiteks (nt lamivudiin või entekaviir). Need ravimid takistavad viiruse paljunemist. Ravi edukus sõltub kasutatavast ravimist ja B- hepatiidi viiruse tüübist. B-hepatiiti haigestunutele ei ole efektiivset spetsiifilist ravi, 85-90% haigestunutest paranevad 6 kuu jooksul, aga jõuetud ja alkoholitalumatus võivad kesta üle aasta. B-Hepatiidi vaktsineerimine Erinevalt C-hepatiidist on B-hepatiidi vastu võimalik vaktsineerida, et nakatumist vältida. Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse: imikuid (korraldavad neonatoloogid ja perearstid) 13-aastased lapsi, keda pole imikueas immuniseeritud (korraldavad kooliarstid) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasi (korraldab TÜ Kliinikumi sisekliiniku
Puugi eemaldamisel tuleks kasutada peeni pintsette ja haarata võimalikult naha lähedalt. Peale puugi eemaldamist tuleb haav vee ja seebiga ära pesta. Kui on näha ringikujulist punetust, siis tuleks arsti poole pöörduda. Haigusnähud Haiguse peiteaeg on 1-2 nädalat pärast puugihammustust. Haiguse esimesed nähud on palavik koos pea- ja lihasvaluga. Need kaovad mõne päeva pärast ja enamik inimesi seejärel tervistub. Ligi ühel kolmandikul haigestunutest ilmneb umbes ühe nädala pärast haiguse teine faas: väga kõrge palavik, oksendamine, uimasus, ilmnevad kesknärvisüsteemi häired ja ajupõletiku tunnused.Võivad tekkida teadvuse häired ja halvatus. Kus esineb puukentsefaliiti? Olemas on kahte sorti puukentsefaliidi viirust: ida-ja läänetüüp. Läänetüüp on levinud Kesk-ja Lääne Euroopas, Põhjamaades ja Lääne-Venemaal. Idatüüpi esineb põhiliselt Venemaal ja Aasias.
· Gammakiirgus EM kiirgus, mis järgneb alfavõi beetalagunemisele. · Röntgenkiirgus EM kiirgus, mida toodetakse tehislikult Mõisted · Epideemia on nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist · Pandeemia ehk laustaud on nakkushaiguse epideemia, mille tevik on väga lai, hõlmates näiteks tervet maailmajagu või kogu maailma. Gripipandeemia ajal Eestis haigestuda 25% elanikkonnast, sh 3,5-4% haigestunutest vajab haiglaravi, 20% haiglaravi vajajatest vajavad intensiivravi, 50% intensiivravi vajajatest vajavad hapnikuravi HIV · HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus. · AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mille põhjustajaks on HIV. Episootia on loomataudi kiire ja ulatuslik levik, mis põhjustab loomade ulatuslikku haigestumist ja suurt
Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. aastased) - sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks. Haigus on eluaaegne ka juveniilse ehk laste vormi puhul ning kahjustunud liiges dikteerib terve elu. Pika maa jooksmine/kõndimine, haigele kohale toetamine ja temperatuuri muutused põhjustavad tihti valu või ebamugavustunnet ning vale asend või hooletu liikumise tagajärjel võib liiges valu saatel loksuda või oma õige koha pealt nihkuda.
Helikobakter pylori (sinine) koos sooleepiteelrakkudega (oranzid) Foto: Brinkmann Kahjuks ei ole kaugeltki kõik bakteriga nakatanud ise teadlikud, missugune ohuallikas nende maos tegelikult elab ning kui palju vaeva ja kulutusi sellega paratamatult kaasneb. On fakt, et helicobacter pylori toksiline ning DNA-d kahjustav toime viib varem või hiljem erinevate tüsistusteni ja tervete organsüsteemide kahjustusteni. See tõvestav mikroob on leitud üle 90% maovähki haigestunutest ning bakteri olemasolu tõstab juba iseenesest riski maovähki haigestumiseks vähemalt 2-6 korda. Lisaks haavandite põhjustamisele, tekitab helicobacter pylori toksiine ja ensüüme eritades palju laiemat kahju, kui inimesed üldjuhul arvata oskavad. Vere kaudu levivad bakteri toodetud mürgid organismis kõikjale ning sellest võib alguse saada põhimõtteliselt ükskõik milline järgmine haigus. Praeguseks teaduslikku kinnitust leidnud andmed helikobakteri ja teiste haiguste
ülesannet, siis ei pääse glükoos rakkudesse ning suhkrutase veres üha tõuseb. Kõrge suhkrutase veres (hüperglükeemia) on aga tervisele ohtlik ning toob kaasa raskeid tüsistusi. Diabeeti on kahte tüüpi: · I tüüp ehk insuliinsõltuv diabeet (tekib enamasti noortel) ca 15% diabeetikutest. · II tüüp ehk insuliinsõltumatu diabeet (tekib enamasti eakamatel ja tüsedamatel inimestel) ca 85% haigestunutest. Diabeet on haigus, mida täielikult välja ravida ei saa, kuid ravijuhiseid järgides on võimalik vere suhkrutase normis hoida ning vältida haigussümptomeid. II tüüpi diabeeti peetakse tihtipeale kergemaks, kuid haiguse pikaaegne ja hiiliv iseloom ning sellega seotud terviserikked võivad põhjustada lisaks diabeediga sageli kaasnevatele haigustele ka diabeedi hilistüsistusi. Tüsistused võivad
Sümptomieks on: peavalu, kõrge palavik, selja- ja liigesevalud, kõhu valud ja oksendamine. Tavaline on ka silmade ja näo punetus, kurguvalu, punased täpid suuõõnes. Võib esineda ka maksakahjustusi, mis toob esile kollatõve tunnused, tõsisemate juhtude korral ka muutused tuju ja tajumise suhtes. Haiguse süvenedes (alates neljandast päevast, võib kesta 2 nädalat) hakkab inimese keha üles paistetama, esineb ninaverejookse ning süstides lakkamatuid verejookse. 10-50% haigestunutest sureb. Oht esineb karjakasvatajatel, kariloomadega töötajatel ja tapamajades ning kõigil teistel, kes asuvad epideemia-aladel ning võivad sattuda kehavedelikega kokkupuutesse. Tõhus profülaktika puudub, kuid põllul töötavad inimesed peaksid kasutama putukatõrjevahendeid, eriti puukide tõrjumiseks mõeldud vahendeid, kinnaste ja muuda kaitsvate riiete kandmine on samuti soovitatav.[5] Vältida kontakti vere või muude kehavedelikega. On välja töötatud hiire
lümfisõlmi, tekivad raske mürgistus, kõhulahtisus, sisemised verejooksud, haige oksendab verd. ● 1976. aasta augustis haigestus ühes Usbeki NSV rajoonis siberi katku 37 inimest: nad olid kokku puutunud haigete loomadega ja söönud nende tapasaadusi. Katk oli levinud erasektori loomade hulgas, kelle üle veterinaarne kontroll peaaegu puudus: loomi tapeti kodus ja tapasaadusi kasutati vabalt. ● Siberi katku mao-soolevormi haigestunutest sureb 25–100%. 3. vorm- kopsupõrnatõbi Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm). Kõige ohtlikum on inimesele just selle tõve kopsuvorm, levib sissehingatava õhuga. ● Riskirühma moodustavad villavabrikute töölised. Nii haigestus 1975. aastal siberi katku Kaluuga oblasti Borovski villavabrikus kolm inimest, kes töötlesid Iraanist pärit kitsekarvu. ● Haiguse selle vormi korral areneb kiiresti
.............................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................10 SISSEJUHATUS Antud teema sai valitud autori enda töökogemuse tõttu dementsete patsientidega üldhaigla õendusabi osakonnas. Töö autor märkas, et osakonna personali, dementsusega patsiendi ja patsiendi omaste vahel tekib sageli suhtlusprobleeme, arusaamatusi, vääritimõistmisi ja konflikte. Dementsusega võivad 50%-75%-l haigestunutest kaasneda käitumis- ja isiksuse muutus. Eestis peaks eelduste kohaselt olema vähemalt 10 000 dementsussündroomiga ja 7000 Alzheimeri tõve põdevat patsienti, aga riiklik statistikasüsteem seda ei peegelda. Seega ei saa tervishoiujuhid planeerida, et lähitulevikus, demograafilise situatsiooni nihkumisel vanemaealiste ülekaalu suunas kasvab sellest haigusgrupist tulenev haiguskoormus ühiskonnale. Korrektse diagnoosi ja praegu võimaliku ravini ja arstliku nõustamiseni jõuab
hoonetesse, kus halvasti ventileeritud ruumides võib saavutada tervisele oht- liku kontsentratsiooni. Asbest Kopsuvähki põhjustavaks loetakse ka kokkupuutumist asbestiga, mida 5060 aastat tagasi kasutati laialdaselt ehituses. Asbestil on üliväikesed teravad kiud, mis sisse hingates kahjustavad kopse. Tänapäeval kasutatakse asbesti tunduvalt vähem, kuna kasutusel on uued, kahjutumad materjalid. Nagu üldse vähi tekkest, ei tea me ka kopsuvähi tekkest veel kõike. 10% haigestunutest on inimesed, kellel ei ole kokkupuudet üldtunnustatud riskiteguritega. 3.2 Kopsuvähi haigusnähud Oma arengu algfaasis ei põhjusta kopsuvähk mingeid vaevusi ja sellepärast avastatakse kopsuvähk tihtipeale alles siis, kui kasvaja on juba kasvanud suureks, hakanud põhjustama vaevusi ning on jõudnud teistesse organitesse levida. Kõige tavalisemad kopsuvähi sümptomid on pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköha, hingeldus ja korduvad kopsupõletikud
(eriti lapseeas). Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud elektroentsefalograafia. Epilepsia pole eluaegne haigus. Epileptiline kolle kaotab oma aktiivsuse aastatega iseenesest ja seega lakkavad iseenesest kunagi ka epileptilised hood .See ajavahemik on inimestel väga erinev ja ootamisaja pikkust ühel haigel ennustada on võimatu. Haigestunutest rohkem kui pooltel lakkavad hood umbes kümne aasta jooksul. Paarikümnel protsendil võtab see siiski rohkem aega ja vaid väikesel osal haigetest jääb kolle aktiivsena alles. Epilepsia algab sagedamini lapsepõlves või noorukieas, aga ka hiljem.Kui haigus on ravimitega kontrolli alla saadud, kui puuduvad teised puuded, siis haige õppimis- ja töövõime on täpselt samasugune kui teistel
õhklevi- või kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt. Gripipandeemia oht tekib juhul, kui ringlusse ilmub uus, kõrge patogeensusega, inimpopulatsioonis varem mitte esinenud gripiviirus ning esineb selle viiruse laiaulatuslik levik inimeselt-inimesele. Võttes aluseks Euroopas heakskiidetud gripipandeemia haigestumuse prognoosid võib gripipandeemia ajal Eestis haigestuda 25% elanikkonnast, sh 3,5-4% haigestunutest vajab haiglaravi, 20% haiglaravi vajajatest vajavad intensiivravi, 50% intensiivravi vajajatest vajavad hapnikuravi ning tervishoiutöötajate haigestumine on kaks korda suurem kui üldine keskmine 30. Loomataudid hädaolukordadena, puhangud Eestis. Loomataudiks loetakse bioloogilise haigusetekitaja tekitatud haigust loomal, mis võib kas otsese kontakti või vahendajate abil kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele või inimeselt loomale
Söömishäireid on üldjoontes määratletud kui psühholoogilistele konfliktidele järgnevat käitumuslikku lahendust, mis põhjustab meditsiinilisi probleeme ( Tekkel, M, 2002, 431). Söömishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane väärtustamine ning sellega seotud tugev hirm kaalu tõusu ees, mistõttu tehakse äärmuslikke katseid seda vältida. Söömishäired on tavaliselt kroonilised, vahelduva kuluga ja eluohtlikud, vaid väike osa haigestunutest paraneb iseenesest.( TAI, 2009,38.) Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt väljaantud RHK-10 V peatükk alusel kuuluvad söömishäired psüühika- ja käitumishäirete hulka ja jagunevad kaheks põhiliseks tähtsamaks ja selgemini eritatavaks rühmaks: anorexia nervosaks ja bulimia nervosaks. Lisaks neil kahele eristatakse veel RHK-10 alusel atüüpilist anorexia ja bulimia nervosat; liigsöömist koos muu
Haigus algab järsku palaviku ning peavaluga. Ravi on enamasti sümptomaatiline, herpesviiruste põhjustatud entsefaliiti ravitakse acycloviriga. Puukentsefaliidi kulg on sageli kahefaasiline. Pärast peiteperioodi esinevad gripilaadsed sümptomid: palavik, halb enesetunne, oksendamine. Nädala jooksul sümptomid kaovad. Teises faasis ehk 2-8 päeva pärast võivad ilmneda juba ka neuroloogilised sümptomid. Haigus kulgeb sageli raskelt vanematel inimestel. Ligikaudu kolmandik haigestunutest ei parane ning puukentsefaliit võib lõppeda ka surmaga. Viimase viie aasta jooksul on Eestis registreeritud 1091 puukentsefaliidi haigusjuhtumit. Ravis on kõige tähtsam toimetada haige piisavalt kiiresti haiglasse. Viirustevastaseid ravimeid on kahjuks vähe. Peamiselt herpesviirusele mõjuvaks ravimiks on acyclovir, mida kasutatakse kindlatel näidustustel. Teiseks ravimiks on gancyclovir, mis toimib peamiselt tsütomegaloviirusele.
Ohtlik on ka passiivne suitsetamine – suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine - 3–5% juhtudest. o Radoon - värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu hoonetesse, kus halvasti ventileeritud ruumides võib saavutada tervisele ohtliku kontsentratsiooni. o Asbest - üliväikesed teravad kiud, mis sisse hingates kahjustavad kopse. •10% haigestunutest on inimesed, kellel ei ole kokkupuudet üldtunnustatud riskiteguritega. Rinnavähk Riskitegurid: •neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid. •olla naine (naissuguhormoonide mõju) •perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga) •vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40a. kasvades vanuse suurenemisega) Kaasnevad komplikatsioonid:
hammaste pesemine või magama minek. Kui kaua peab ravimeid tarvitama? Varem arvati et epilepsia on eluaegne haigus, aga uuringud tõestavad, et see pole kaugeltki nii. Epilepsia pole eluaegne haigus. Epileptiline kolle kaotab oma aktiivsuse aastatega iseenesest ja seega lakkavad iseenesest ka kunagi epileptilised hood. See ajavahemik on inimestel väga erinev ja ootamisaja pikkust ühel haigel ennustada on võimatu. Võib oletada, et haigestunutest rohkem kui pooltel lakkavad hood umbes kümne aasta jooksul. Paarikümnel protsendil võtab see siiski rohkem aega ja väikesel osal haigetest jääbki kolle aktiivsena alles. Kogu selle kolde aktiivsuse (ja seega hoogude võimalikkuse) perioodil tuleb tarvitada epilepsiavastaseid ravimeid. Ravimite võtmise lõpetamist kaalutakse kui hoogusid pole olnud 2 aastat ja EEG on korras. Ravi tuleb lõpetada koguseid vähendades, mitte koheselt tablettidest loobudes. Ühtegi
Kantserogeenid: (1) tubakas 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Ohtlik on ka passiivne suitsetamine suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine 3-5% juhtudest. (2) radoon värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu hoonetesse, kus halvasti ventileeritud ruumides võib saavutada tervisele ohtliku kontsentratsiooni. (3) asbest üliväikesed teravad kiud, mis sisse hinnates kahjustavad kopse. 10% haigestunutest on inimesed, kellel ei ole kokkupuudet üldtunnustatud riskiteguritega. Rinnavähk: Riskitegurid neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad 17 üldlevinud riskifaktorid. Olla naine (naissuguhormoonide mõju). Perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga).
levimisel gangilonist väljapoole (ajukoesse) võib tekkida entsefaliit. Avalduvad kliinilised ilmingud tekivad tingituna rakkude kahjustusest ning põletikust. EEG Ravi: atsükloviir. Polomüeliit e lastehalvatus. Enne kui leit vaktsiin oli see kõige sagedasem neuroinfektsioon. Meil see enam ei levi. Poliomüeliit: oraalne suukaudne nakkuskurgumandlitesselümfiteedHEB NSajutüve ja seljaaju motoorsed rakudlõdvad pareesid. Suur osa poliomüeliiti haigestunutest on asümptomaatilised või mittespetsiifilise sümptomatoloogiaga. Sümptomid inkubatsiooniperioodil: palavik (kaks küüru), oksendamine, kõhulahtisus, lihasvalu, pea- selja kurguvalu, uimasus, meningiaalsündroom. Kiirelt progresseeruvad lõdvad pareesid (asümmeetrilised), bulbaarparalüüs, hingamislihased rasketel juhtudel haaratud, refleksid langenud, lihastroofiad, fastikulatsioonid, tundlikkusehäireid pole.
Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need, kes haigust põdenud (Vanas Maailmas suri umbes veerand haigestunutest), enam ei haigestu, viis kunstliku nakatamiseni. Alustasid seda araablased, kasutades inimestelt pärit ,,rõugelima". Protseduuri tuntakse variolatsiooni nime all. 1718. aastal tõi Mary Montague (1689-1762), Briti Konstantinoopoli saadiku naine (kes oli, muide, mh ka feminist) kombe Euroopasse. Inglismaal ja Euroopas oli variolatsiooni praktiseerimise puhul tegemist sageli kõrgkihtide hobiga, nt 1721. aastal soovis end varioleerida Briti kuninglik perekond
tekitavat sooaurud. Miasmid võisid olla mitte ainult lokaalsed, vaid levida nt ka tuulega või siis imbuda atmosfääri laipadest, prügist jne. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest. Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Rõuged on ajaloos olnud suured ,,tegijad". Ameerikas tapsid nad rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias. Tähelepanek, et need, kes haigust põdenud (Vanas Maailmas surid umbes veerand haigestunutest), enam ei haigestu, viis kunstliku nakatamiseni. Alustasid seda araablased. 1718. a tõi Mary Montague (1689-1762), Briti Konstantinoopoli saadiku naine muuseas, feminist kombe Euroopasse. See oli eespool juba mainimist leidnud variolatsioon. 1721. a soovis kuninglik perekond end varioleerida enne seda sooritati natuke inimkatseid. Vangid, kellega protseduur läbi viidi, jäid ellu, pärast mida hoiti neid koos rõugehaigetega ning nad ei nakatunud. (Hilisem elu siiski näitas
toimel; sagedamini esineb liblikakujuline erüteem ninaselja ja põskede piirkonnas tugiaparaadikahjustus – artralgia ja artriit võib esineda 63-90% patsientidel serosiidid – kuni 30% SLE patsientidel areneb haiguse käigus (sagedamini perikardiit ja/või pleuriit) neerukahjustus – aluseks immuunkompleksne põletik: glomerulonefriit; nefrootiline sündroom kujuneb ~10% patsientidel närvisüsteemikahjustus – esineb kuni 40 % haigestunutest, põhjuseks erinevad patogeneetilised mehhanismid k.a antineuraalsed antikehad, tromboos, vaskuliit varia – autoimmuunne hemolüütiline aneemia, mille korral esinevad autoantikehad ja positiivne Coombsi test; tsütopeenia võimalik igas rakuliinis, sagedamini leukopeenia; autoimmuunne trombotsütopeenia põhjustab harva veritsust ja reageerib GK-ravile; hüperkoagulatsiooni seostatakse antikardiolipiinantikehade olemasoluga
annaabi.ee 
