(Haagedoorn jt 1996: 257) Peaaegu 80% osteosarkoomidest esineb reieluu distaalses põlvepoolses osas, reieluu proksimaalses osas või sääreluu proksimaalses osas ehk põlvepoolses osas. (Lapseea osteosarkoom.... 2017). Samuti esineb ka õlavarreluu ülemises osas. (Watson jt 2006: 168). Enamike osteosarkoomide korral ei esine selgeid tunnuseid. Riski võib tõsta vastava luuregiooni eelnev kiiritus. (Padrik jt 2013: 92). Osteosarkoom esineb peamiselt noorukitel ja 75% haigestujatest on vanuses alla 20. Lapseea luuvähk tuleb esile rohkem poistel kui tüdrukutel. Teine grupp, kellel võib esineda osteosarkoom, on vanemad inimesed, kellel on olnud Paget haigus, eelnev kiiritusravi või luuinfarkt. (Watson jt 2006: 168). Kliiniline pilt Luuvähi ehk osteosarkoomi peamisteks tunnusteks on luuvalud. Lisaks sellele on olulisteks tunnuseks ka punetus ja turse kasvaja piirkonnas ning funktsionaalne häire kahjustatud luu või liigese piirkonnas. (Padrik jt 2013: 92).
4. Ninaneelus- aevastamine, nina/silma limaskestad 5. Süsteemne- palavik, kaalulangus, kehv kasv Joonis 2. Sigade katku peamised sümtomid [6] Seagripi viiruse otsene edastamine sigadelt inimestele on vahetevahel võimalik (seda nimetatakse zoonootiliseks sigade katkuks). Vastavalt (Centers for Disease Control and Prevantion CDC) avastati 2009 aastal seagripi H1N1 viirus. Sümptomiteks on palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, külmavärinad ja väsimus. 2009 a paljudest haigestujatest ilmnes kõhulahtisus ja oksendamine. 2009 H1N1 viirus ei ole zoonootiliste sigade katk, kuna see ei kandu sigadelt inimestele, kuid inimeselt inimesele. Joonis 3. Näeme seagripi peamised sümtomeid inimesel. [13] 1. Süsteemne- palavik 2. Ninaneelus- nohu, kurguvalu 3. Psühholoogiline- letargia, isutus 4. Hingamisteedes- köha 5. Maos- iiveldus, oksendamine 6. Sooles- kõhulahtisus Joonis 3. Seagripi peamised sümtomid [13]