*Asenduskauba hinna tõusu korral võib suureneda nõudlus meie toote järele. Ohud: *Toote kopeerijate ja analoogtoodangu tootjate lisandumine tekitab hinnasurvet ning vähendab müüki. *Külma ja vihmase suve ning kevadiste öökülmade puhul on saagi vähenemise oht, sest kevadised öökülmad võivad hävitada mustsõstrapõõsaste õiepungad, mis röövib enamuse saagist. *Kui põõsad langevad lehetäide ja muude kahjurite söödaks või haigestuvad hahkhallitusse, võib suur osa saagist hävida. Selle tõttu võime olla sunnitud ostma sisse meie peamist toorainet, mustsõstraid, teistelt tarnijatelt, et täita eelsõlmitud lepinguid. *Majanduskasvuga võib kaasneda keskmise palga tõus ja tööjõuressursi kallinemine, mille tõttu oleme sunnitud toote hinda tõstma või kärpima kulutusi millegi muu arvelt. *Energiaallika võimalik hinnatõus tõstab transpordi- ja tootmiskulusid. 5 Jõu Mudel 3
tahesõnnikuga suurem kui näiteks vedelsõnnikuga. Mineraalväetisi antakse ainult neile kultuuridele, mis on tuluallikaks ehk kaer ja aedmaasikad. Lämmastik- ja kaaliumväetiste tarve oli suurem aedmaasikal ning fosforväetiste tarve kaeral. Majanduslikult põhjendatud lämmastikväetise norm kaerale on 38 kg/ha ja aedmaasikal 137 kg/ha. Kõige suuremaks probleemiallikaks võib olla aedmaasikate üleväetamine lämmastikuga, sest see vähendab saagikust mitu korda ja võib soodustada hahkhallitusse nakatumist. Teisalt alandab mineraalväetiste kasutamine omahinda ning nende kasutamine ei ole alati põhjendatud. Lisaks kulutatakse liigväetamisel ülearu raha, samas kui saak ei suurene täiendavalt antud 1 kg väetise kohta. Samas võib üleväetamine põhjustada ka selliseid keskkonnaprobleeme nagu põhjavee saastumine. 17 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Järvan, M, U. 2010. Muldade lupjamine
ja kanasõnniku leotisega. Maasikas Lubiväetised 1…2 aastat enne istutamist. Kui eelvili ei saanud sõnnikut, tuleb anda paar kuud enne taimede istutamist 6…10 kg/m2 kõdusõnnikut. Samal ajal võib anda ka PK väetised (5…7 g P ja 10…12 g K). Lämmastikväetised aga tuleb anda peale koristamist. Üldiselt tuleb vältida mineraalväetistega liialdamist. Eriti ohtlik on lämmastikuga üleväetamine, see vähendab saaki ja soodustab hahkhallitusse nakatumist. Kirjandus • Kuldkepp, P., 1994. Taimede toitumise ja väetamise alused 124 lk. • Mullateadus (koost. A. Astover), Tartu, 486 lk. (ptk. 4.3. Mulla reaktsioon, ptk. 6.4. Mulla toiterežiim • Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat (koost. H. Kärblane), Tallinn 1996, 285 lk. • Agrokeemia laboratoorne praktikum (koost. P. Kuldkepp, A. Toomsoo), Tartu 1996, 34 lk. • https://ois.emu.ee Seadusandlikud aktid Veeseadus Väetisseadus www
annaabi.ee 
