Peab jälgima, et seda ei kasuta ära varalistest huvidest tingituna sugulased. Uurimisprintsiip ei välista asjast puudutatul iskul ise kohtule tõendeid esitada. HEA USU PÕHIMÕTE Kohtumenetlus toimib hea usu põhimõttel. Et vältida pahatahtliku hageja tegevusest lähtuvaid kostja kulutusi, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kolmandas osas reguleeritud menetluskulud ja tagatised sh riigilõiv, kautsjon ja kohtuvälised kulud, eksperditasu. TsMS § 162 lg 1 ütleb:“ Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti“. Kohus jälgib, et kohtuvõimu kätega ei põhjustataks teisele isikule asjatut ja õigustatmatut kahju. Kohtul on õigus pooli distsiplineerida, kui kohtupidamist asjatult venitatkse või eksitatakse. SUULISUSE JA AVALIKKUSE PÕHIMÕTE Suulisus ja avalikkus on eelkõige õigus avalikule kohtupidamisele, mida tagab avalikkuse kontroll. Samuti kohtulahendite avalikkus. TsMS §- de 403-406 sätestatud lihtsustatud
(2) Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. § 476. Hagita menetluse algatamine (1) Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. (2) Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. § 477. Hagita asja läbivaatamine (1) Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. (2) Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. (3) Kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega.
Pankrotiseadusest tulenevalt ei pea võlausaldaja esitama dokumente selle kohta, mida ta ei nõua. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. Pankrotimenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti (PankrS § 2 lg 4). Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise korda ei ole pankrotiseaduses sätestatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on üldine hagimenetluse kord ja sellest mõneti erinev hagita menetluse kord. Viimane neist sobib enam käsiloleva asja lahendamiseks. Hagita menetluses puudub õiguslik vaidlus ja protsessiosalisteks on avaldaja ning asjast huvitatud isikud (TsMS § 66 lg 1 p 2). Kaebuses võlausaldajate üldkoosoleku otsuste peale on menetlusosalisteks PankrS § 271 lg 5 alusel kaebuse esitaja, haldur ja võlausaldajate üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees või
põhjal. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse saab esitada nii võlanõudes kui lapse elatisnõudes. Kui maksekäsu kiirmenetluses on kohtule esitatud kõik vajalikud andmed, teeb kohus võlgnikule makse-ettepaneku väidetav võlg tasuda. Kui võlgnik ei loe esitatud nõuet põhjendatuks, on tal õigus esitada makseettepanekule vastuväide. Vastuväite esitamisel lahendab kohus asja edasi tavalise hagimenetluse korras. Kui võlgnik vastuväidet ei esita ning ei tasu ka tähtajaks ära nõutud summat, teeb kohus määrusena maksekäsu võla sissenõudmise kohta. 14. Järelevalve tarbijakrediidi üle. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus. 2015. aastal hakkas kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seadus, mis loob eeldused ausa, läbipaistva ja usaldusväärse tarbijakrediidituru toimimiseks. Laenu pakkuvad ettevõtjad tegutsevad ühesuguste reeglite järgi ning tarbija õigused on
45 Uldkohtutena arutavad maakohtud tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna seadusega nende pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on uhtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. 98. Kirjelda hagimenetluse protsessi Traditsiooniline menetlusliik tsiviilnõuete puhul on hagimenetlus, mis on kulukam, keerulisem ja aeganõudvam kui maksekäsu kiirmenetlus. Hagimenetluse algatamist kaaludes tuleb arvestada kõigepealt selle kuludega. Hagiavalduse esitamisel kohtule tasutakse riigilõivu kas lähtudes hagihinnast (mida suurem tsiviilasja hind, seda suurem riigilõiv) või kindla summana. Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nõuete puhul riigilõivu tasuda ainult põhinõudelt.
K esitas vastuhagi 50 000 kr lepingu mitteõigeaegsest täitmisest tuleneva kahju ja 6300 kr õigusabi kulu välja mõistmise nõudes. Kohus jättis H hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldas K vastuhagi täies ulatuses. Kui suures ulatuses tuleb K kasuks välja mõista õigusabikulu? TsMS § 138 loetleb menetluskulud TsMS § 143 asja läbivaatamise kulud TsMS § 144 kohtuvälised kulud õigusabikulud on kohtuvälised kulud (TsMS § 144 p 1) TsMS § 162 lg 1 ja 4: hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti; kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik TsMS § 175 lg 1: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud,
otsustama, kas esitada võla kättesaamiseks pankrotimenetlus või nõuda võlga tagasi hoopis hagimenetluses. Kuna peale pankroti väljakuulutamist on kõigil võlausaldajatel õigus esitada oma nõuded võlgniku vastu, võib juhtuda, et pankrotis oleva võlgniku vara arvelt pole võimalik kõiki nõudeid rahuldada. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on teiste võlausaldajatega võrdses seisus. Hagi esitamine võib osutuda kasulikumaks, sest kui võlaesitaja nõue rahuldatakse hagimenetluse korras ja võlausaldaja on ka nõutud summa tagasi saanud, pole võlgniku hilisema pankroti korral võimalik enam seda võlausaldajale tasutud summat tagasi saada. Juhul kui võlausaldaja esitab kohtule pankrotiavalduse ja pankrotimenetlust ei algatata, peab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud tasuma võlausaldaja ise.17 Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul alates pankrotiavalduse esitamisest
Menetlus Euroopa Kohtus on tasuta. Seevastu ei hüvita Euroopa Kohus selliste pooli esindavate advokaatide esindajatasusid, kes on pädevad esinema mõne liikmesriigi kohtus. Kui üks pool ei ole aga täielikult või osaliselt võimeline kandma kohtuasja menetlemisega seotud kulusid, võib ta ilma advokaadipoolse esindamiseta esitada taotluse tasuta õigusabi saamiseks. Sellele taotlusele tuleb lisada kõik vajalikud tõendusmaterjalid, mis kinnitavad seda vajadust. Keeltekasutuse kord Hagimenetluse korral on keel, milles esitati hagiavaldus (üks 23-st Euroopa Liidu ametlikust keelest), kohtumenetluse keeleks, see tähendab keeleks, milles menetlus kulgeb. Eelotsuste puhul on kohtumenetluse keele selle liikmesriigi ametlik keel, kes Euroopa Kohtu poole pöördus. Kohtuistungil toimuvate arutelude sünkroontõlge toimub vastavalt vajadusele erinevatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Kohtunikud peavad nõu tõlkide juuresolekuta ühes ühises keeles, mis on traditsiooni kohaselt
kohtuotsusega ning kohtukulude summaline kindlaksmääramine toimub pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi kohtumäärusega. Kohtukulude jaotuse põhimõtetega mittenõustumisel tuleb vaidlustada kohtuotsus, millega jaotus kindlaks määrati. Kohtukulude summalise kindlaksmääramisega mittenõustumisel tuleb vaidlustada kohtumääraus, millega summaline kindlaksmääramine toimus. Menetluskulude jaotamisel kehtib „kaotaja maksab“ põhimõte. Kohtukulude jäävad hagimenetluse kaotanud poole kanda ning hagita menetluses kannab kohtukulud isik, kelle huvides hagita menetlus algatati. 12. tõendi mõiste, liigid, tõendamise eesmärk, tõendamisese ja tõendamiskoormus Tõendid tsiviilmenetluses on tunnistaja ütlused, poole vande alla antud seletus, asitõend, dokumentaalne tõend, vaatlus, eksperdi arvamus Tõendite liigitus Allika järgi: isikulised – tunnistaja ütlused, poole seletus, dokumentaalne tõend ja asjalised – asitõend;
protokollist koopia, kuhu ei märgita peale leppenime muid isikuandmeid ega võeta tunnistaja allkirja. Protokolli originaal pannakse käesoleva seadustiku § 67 lõikes 4 märgitud kriminaaltoimikust eraldi hoitavasse ümbrikusse. 10. Tähtajad ja kohtukulud Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (nt riigilõiv) ja kohtuvälised kulud(nt esindaja kulud, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest). Hagimenetluse kulud kannab üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti, TsMS § 162 lg 1. Samas kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuudes on väljendatud näiteks tähtaeg, mille saabumisel ei saa enam apellatsioonkaebust esitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 632 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
Autor toob tervikuna ära nimetatud seadusesätte. 22. Pankrotiasja algatamine Alati tuleb otsustada, kas esitada võlgniku vastu kohtusse hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Väga mõistlik on saavutada kohtuväline kompromiss ning üks võimalus on esitada võlgniku vastu pankrotiavaldus. Pankrotimenetluse algatamise aluseks on võlgniku maksejõuetus. Pankrotiavalduse saab esitada ainult nõude osas, mis on selge, st puudub vaidlus nõude üle. Vaidlus kuulub lahendamisele hagimenetluse korras. 18 23. Pankrotihoiatus ning vastus pankrotihoiatusele Pankrotiseaduse paragrahvi 10 lg 2 tuleneb, et enne kohtule pankrotiavalduse esita- mist peab võlausaldaja saatma võlgnikule pankrotihoiatuse, millele võlgnik kirjalikult vastab. Antud vastus ongi pankrotiavalduse esitamise aluseks. Autor toob välja võimalused, kuidas eeltoodud olukorras ettevõtet kaitsta pankroti- menetluse algatamise eest
tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohu võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Eelneva tähendab siis seda, et pooled ei määra mitte ainult hagimenetluse käiku ja ulatust, vaid ka esitatud taotluste arutamise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Võistlevuse põhimõtte kohaselt on igal menetlusosalisel oma kindel funktsioon ning taolise funktsioonide lahutamise taga on tõdemus, et samaaegselt mitut vastandlikku rolli võrdselt hästi täita ei ole inimloomuses. Pealegi on hagimenetluse pooltel ju ka vastandlikud huvid hageja sooviks on, et nõue rahuldataks, kostja soov on aga tõenäoliselt risti vastupidine. Võistlevuse printsiibi
jooksul otsuse saamisest 2. kui TVK jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldajaesitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas 3. avaldaja võib hagis esitada üksnes neid nõudeid, mille ta esitas TVK-le 4. kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina 5. sellisel juhul on TVK poole pöördunud isik hageja ja kohtule taotluse esitanud pool kostja 6. TVK-le esitatud avaldus loetakse niisugusel puhul hagiavalduseks ning kohus võib anda tähtaja avalduse korrektseks vormistamiseks, seisukohtade täiendamiseks jmt 7. kui kohtule esitatakse hagi või avaldus vaidlusasjas, mida TVK on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri 8
Kuriteod avaliku rahu vastu: süütamine (incendium), võltsimine (falsum), valevandumine (periurium), tahtevabaduse piiramine (crimen vis) Kõlblusvastased: abielurikkumine (adulterium), sugukõlvatus (stuprum), verepilastus (incestus), kupeldamine (lenocinium) Tapmine (parricidium, infanticidium), mürgitamine Karistused Veritasu on asendatud rahatrahvidega, taliooni asemel kompositsioon, seadusega reguleeritud hagimenetluse alusel. Surmanuhtlus (võis vältida maapakku minnes) Kodanik surmati odaga, ori tõugati alla Trapeiuse kaljult või löödi risti Elusalt matmine (naine) Põletamine (süütajad, nõiad, kirikuvargad) Kotis uputamine (parricidium) koos mao, koera ja kukega Varalised trahvid põhilised, sh konfiskeerimine Pagenduskaristused (relegatio, deportatio) Vabadusekaotus (vincula, carcer, opus publicum, ad gladium, ad bestias)
Kohus lahendab avalduse määrusega. 10.Menetluskulu koosseis § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus (1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. (2) Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. (3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. 11.Menetluskulu jaotus ja kindlaksmääramine § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses (1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. (2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. (3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole
Kande tegemine registripidaja algatusel Registripidaja võib teha kande ametiülesannete korras, kui tal on andmeid registrikannete mittevastavuse kohta tegelikkusele. Eeldab reeglina järelepärimise tegemist ettevõtjale (vt ÄS § 59 lg 5; § 60; § 61) Vt RKTKo 19.11.2003 otsus nr. 3-2-1-133-03. 16 Registripidaja ei saa järelevalvemenetluses tuvastada hagimenetluse esemeks olevaid asjaolusid. Vt RKTKo 26.04.2005 otsus nr. 3-2-1-39-05. Vt ka ÄS § 309 lg 5 ja § 184 lg 7. Kandeavalduse esitamise kohustus Ettevõtjal on kohustus esitada viivitamata kandeavaldus, kui kande aluseks olevad asjaolud on muutunud (ÄS § 33 lg 7) Ettevõtja peab tagama andmete õigsuse registris, va postiindeksid või KOV üksuse nime muudatused (ÄS § 5111). Vt organi liikmete kohustus teatada oma aadress registrile (ÄS § 62 lg 7) Teatamiskohustus
Seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda
Otsuse vaidlustamine avalduse täielikult või osalisel rahuldamata jätmisel Kui TVK jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati TVK-sse. Otsuse vaidlustamine avalduse täielikul või osalisel rahuldamisel Kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja TVK poole pöördunud isik ja kostja kohtule 28 taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. TVK-le esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.
lahendanud, ning lisada otsuse ärakiri (ITVS § 24, vt võrdlusena eelnõu § 60). Kui TVK jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Avaldaja võib hagis esitada uksnes neid nõudeid, mille ta esitas TVK-le (ITVS § 24). Kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sellisel juhul on TVK poole pöördunud isik hageja ja kohtule esitanud pool kostja. TVK-le esitatud avaldus loetakse niisugusel puhul hagiavalduseks ning kohus võib anda tähtaja avalduse korrektseks vormistamiseks, seisukohtade täiendamiseks jmt (ITVS § 24). Otsuse jõustumine (ITVS § 25) TVK otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei ole kohtule avaldust esitanud.
) o Lepingu muutmise / pikendamise tasu o Korduvanalüüsi tasu (korduvpäring maksehäireregistrisse) o Inkassotasu 6 Meeldetuletus-, nõude- jm kirjade tasu võib ulatuda 50 euroni tükist 9 o Kohtukulud: o Maksekäsu riigilõiv (kiirmenetluse korral o Hagi alustamise tasu (hagimenetluse korral) o Täitemenetluse alustamise tasu o Täituri tasu Seaduslikud õigused nõuet vaidlustada või vastuväiteid esitada on võlgnikul olemas, aga reeglina ei osata ega suudeta neid kasutada, kuna kas ei saada kohtuteadet kätte, ei saada aru, millega on tegemist ja püütakse probleemist vabaneda selle ignoreerimisega (madal õigusteadlikkus), ei suudeta kanda õigusabikulusid, et oma õigusi realiseerida vms. 2.3
Kui Natalia arvamusel on alus lapse kaitseks tema vanema eest, kelle juures laps tegelikult elab, vanemlikud õigused ära võtta, peab ta sellest kohtusse taotlema ehk anda kohtusse probleemist märku. Kohus võib informeerida Nataliat sellest, et asja läbivaatamiseks peab olema õiguslik alus ehk tsiviilkohtumenetlus võib olla hagimenetlus või hagita menetlus. Tsiviilkohtumenetlust on vaja läbi viia kaitse tagamiseks lapsele, mida vajadust kontrollitakse. Hagimenetluse jaoks peab Natalia esitama hagi Heli vastu, aga hagita menetluse jaoks on vajalik vähemalt avaldus. Avaldus annab kohtule märku vajadusest menetluse algatamiseks ning kohus võib vajaduse korral alustada asja lahendamist oma algatusel. Vanemliku hooldusõiguse täielikku äravõtmist reguleerib PKS § 135. Viimast on oluline eristada PKS §-st 137, mille järgi hooldusõiguse äravõtmisest või üleandmist peab taotlema üks lapse vanematest teise vanema vastu. PKS § 135 lg 2 ütleb, et
asja lahendamiseks rahuldamata osas. 44 · Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati TVK-sse. Otsuse vaidlustamine avalduse täielikul või osalisel rahuldamisel · Kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. · Sel juhul on hageja TVK poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. · Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. · TVK-le esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks. · Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Otsuse vaidlustamise kord
viide üldkasutatavas arvutivõrgus. Kõigist lahenditest tuleb avaldajat ka teavitada, millele kohaldatakse TsMS VI osas sätestatut. Registripidaja võib teha kande ametiülesannete korras, kui tal on andmeid registrikannete mittevastavuse kohta tegelikkusele. Eeldab reeglina järelepärimise tegemist ettevõtjale (vt ÄS § 59 lg 5; § 60; § 61) Vt RKTKo 19.11.2003.a. otsus nr. 3-2-1-133-03. Registripidaja ei saa järelevalvemenetluses tuvastada hagimenetluse esemeks olevaid asjaolusid. Vt RKTKo 26.04.2005.a. otsus nr. 3-2-1-39-05. Vt ka ÄS § 309 lg 5 ja § 184 lg 7. Kanne jõustub otsusega tema valimise kohta! Mis tähendus sellel on, et isik peab olema äriregistrisse kantud? : Informatiivne, eeldatakse ÄR andmete õigsust, registrisse saab kanda ainult neid asju, mis on seadusega sätestatud Kohus ei saa tugineda ÄR-le, vaid peab kontrollima andmete õigsust. Kolmandad isikud võivad sellele tugineda.
- kui TVK jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas kohtus hakkab vaidlus otsast peale - avaldaja võib hagis esitada üksnes neid nõudeid, mille ta esitas TVK-le - (TvLS § 58 lg-d 1-3) - kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina - sellisel juhul on TVK poole pöördunud isik hageja ja kohtule taotluse esitanud pool kostja - TVK-le esitatud avaldus loetakse niisugusel puhul hagiavalduseks ning kohus võib anda tähtaja avalduse korrektseks vormistamiseks, seisukohtade täiendamiseks jmt - (TvLS § 58 lg-d 4 ja 5) - kui kohtule esitatakse hagi või avaldus vaidlusasjas, mida TVK on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse
Kui pärimislepingu pärimislepingu ühepoolset muutmist või lõpetamist ei saa pärandaja nõuda hagi korras kohtu kaudu, sõlmimisel ilmnes asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse sest hagimenetluse käigus ei saa kedagi süüdi mõista kuriteo toimepanemises. Pärimisleping loetakse pärimislepingu tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma pärimislepingu tühistamist nõuda ka isik, muudetuks või lõpetatuks, kui teine lepingupool on kätte saanud notariaalses korras edastatud teate
(3) Seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. § 4. Menetlusõiguste käsutamine (1) Kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. (2) Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. (3) Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). 38 (4) Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel,
annaabi.ee 
