praktiliselt ei muudetagi. Limiiti on rakendatud mingil määral jäneste osas. Jäneste küttimist on lubatud jahikoertega. Nurmkana küttimine lubatud ka ainult jahikoera olemasolul. Populatsiooni struktuuri reguleerimisel määrab väga palju ka küttimisviis (nt varitsusjaht, ajujaht): · Peibutusjaht hääle tegemine või kuju ülespanek. · Hiilimisjaht erineb varitsusjahist selle poolest, et jahimees on aktiivne. · Jaht koeraga koer üritab looma kinni pidada. Hagijatega loom on marker, reedab uluki asukoha. Veel on urujaht ja linnujaht. · Jaht lõksuga ainult väikeulukitele. Umbes 150 saarmast satub Eestis aastas kopralõksudesse. Lõksud: eluspüügipuur, jalasilmused. Keelatud viisid: lasersihik, öönägemissihik Ulukikahjustused · Metsakahjustustest 20-30% on normaalne (põdra puhul). Põder kärbib lehtpuude võrseid, kuid sellest lugu pole. Suurem mure siis, kui põder hakkab noori mände murdma
Meelsasti sööb puuvõrseid ja koort, eelistab samuti paju, pihlakat, haaba ja paakspuud. Koorib ka saart ja kuuske. Seevastu männinoorendikke ei kahjusta. Sigimine: jooksuaeg sept ja okt algul. Hirvepullide sarved puhastuvad nahast ning on kasvanud. Tiinus 8 kuud, vasiakid 1-2 sünnivad mai lõpul ja juuni algul. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: Peibutus-, varitsus- ja hiilimisjaht 1-sept-30.sept ning peibutus-, varitsus-, hiilimis- ja ajujahina jahikoertega (v.a. hagijatega) lehmadele 1.okt- 30.nov, vasikatele ja pullidele 31.jaanuarini. LINNUD: Veelinnud (hanelised ja lauk). Kanalised, Kurvitsalised (metskurvits, tikutaja, rohukurvits, mudakurvits ja kajakad). Tuvilised. Kullilised (eriti kotkad). Vaja teada: ladinakeelne nimetus, kas jahiuluk või mitte, kotkaste puhul ka ligikaudne haudepaaride arv. Hanelised Anseriformes rabahani Anser fabalis, suur-laukhani Anser albifrons, hallhani
13/31 pikutada. See on enesestmistetavalt tema aristokraatse siniverelise krgeaususe privaatne privileeg. Eesti hagijas Eesti hagijas on aretatud kohalike hagijate ristamise teel Beagle, Inglise rebasehagijaga (foxhound), Sveitsi hagijaga (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), Luzerni hagijaga (Luzernen laufhund) ja Berni hagijaga (Dreifarbiger Berner Laufhund). Kogu aretustööd mjutas see, et ennesja aegses Eestis oli keelatud jahipidamine hagijatega, kelle turjakrgus oli üle 45 cm. 1954. aastal viibis Eestis spetsiaalne komisjon, kes vaatas üle 648 koera kohta esitatud materjalid ja uue hagijatu standardi kirjelduse, hindas koeri jahikatsetel ning ülevaatusel. 27. detsembril 1954.a. kinnitas NSVL Pllumajanduse Ministeeriumi Looduskaitsealade ja Jahimajanduse Peavalitsus uue tu - "Eesti hagijas". Eesti Kennelliit kinnitas Eesti hagija tustandardi 4. 06. 1998.a. ning alustati tööd tu tunnustamiseks FCI poolt.
annaabi.ee 
