Hagimenetlus tsiviilasjas - kõik sellega seonduv
Hagihind on hagi-
asjas hagis taotletu harilik väärtus (TsMS § 122 lg 2). Hagita asja hind on hagita asjas
avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus (TsMS §
122 lg 3). Tsiviilasja hinda määrates ei arvestata menetluskulusid (TsMS § 122 lg 4).
Tsiviilasja hinda käsitlevad TsMS §-d 122-137. Hagihinna määratlemisel võib osu-
tuda vajalikuks tutvuda ka TsÜS sätetega, mis puudutavad asjade ja vara mõisteid jm
(sh TsÜS §-d 49, 50, 65, 66 jt). Hagihinda määratledes liidetakse ühes hagis sisal-
duvad nõuded, alternatiivsete nõuete puhul määratakse hind suurema nõude järgi.
Hagihinda arvestades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele,
viivistele ja kulude hüvitamisele. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses,
kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne (TsMS § 133 lg
2).
Varalise nõude puhul saab selle väärtust hinnata rahalises vääringus selle hariliku