Leedu ajalugu
Läbirääkimised magnaatide
(suurmõisnikud) ja Jogaila vahel. Poola suuraadlikud üritasid selle sammuga vältida Poola
troonipärija Ungari vürstitari abiellumist ja troonile saamist Austria Habspurgide dünastia
printsiga, mis oli poola mõisnikele vastuvõetamatu. Liit Leeduga tundus neile tunduvalt
ahvatlevam. Sooviti teha leping, et Ungari printsess lubatakse hoopis Jogailale ning leedu
võtab Poolalt vastu ristiusu ning koos makstakse kompensatsiooni Habspurgidele. Lepped
sõlmiti Krevo kindluses. Saades Poola kuningaks lubas ennast anda nii Poola ja Leedu
hüvanguks teenistusse. Levinud on arvamus, et kuni Lublini kokkuleppeni oli Leedu
suhteliselt autonoomsete õigustega selles riigis. Jogaila ristinimeks sai Wladislaw (II). Poola
ja Leedu riiklikud suhted jäid aga suhteliselt ebamääraseks.
Leedus reformid kõigile katoliku usu vastu võtnud Leedu aadlikele lubati samad õigused,
annaabi.ee 
