peahertsoginna Maria Anna ning veel ühe õe aastal 1724 ning tema nimeks sai Maria Amelia. Portreed keiserlikust perekonnast näitavad et Maria Theresa sarnanes imperaator Elisabeth Christinega ja peahertsoginna Maria Annaga. Preisi suursaadik märkis et tal olid suured sinised silmad ja heleblondid juuksed kerge punase varjundiga, lai suu ning tugev keha. Tema vanemad ja vanavanemad olid üksteisega lähedalt seotud, muutes Maria Theresa üheks ainukestest Habsburgidest keda poldud koha peal üles kasvatatud. Maria Theresa oli vaikne ja vaoshoitud laps, kes nautis laulmist ja vibulaskmist. Ta isa keelas tal hobusega ratsutamise kuid hiljem õppis ta ära kõik põhitõed sest tal läks neid vaja kui teda Ungaris krooniti. Imperaatori perekond tegi pidevalt ooperi etendusi, sageli viis neid läbi Charles VI , ning Maria Theresale nautis neis osalemist. Tema haridust kontrollisid jesuiidid.
Karl V valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu ahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. Saksa keisririik oli ainult nagu katus paljude suuremate ja äikeste valduste kohal. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid. Sest kuurvürstid valisid keisri (see pidi pärinema Habsburgidest). Keisririigi koosseisu kuulusid veel ka teisi vürtsiriike, krahvkondi, hertsogkondi, vaimulikke rooke ja riigilinnu. Igal osariigi valitsejal oli oma õukond, oma ametnikkond ja sõjavägi. * Kõigi pühakute pühal, 31.okt 1517, naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta. * Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust.
Päikesekuningas Louis XIV Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, mida selle pikkuse tõttu (1643-- 1715) on nimetatud Louis XIV sajandiks. Louis XIV sündis 5. mail 1638. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal, Austria Habsburgidest pärineval kuningannal oli alates 1618. aastast olnud juba mitu kätkenud rasedust, kuningas hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal
Kokku tuli umbes 30 000 inimest. Põhinõudena esitati ühtse Saksa loomine. Saksa rahvusriigi loomine. Rahvusriigi probleem 1848.aasta revolutsioonis Saksa rahvuslik liikumine seadis 1830.-1840.aastail sihiks rahvusriigi loomise, mis kujunes ka 1848.-1849.aasta revolutsiooni peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli aga kaks võimalus. 1. Saksamaa ühendamine dünastilisel teel mõne suurema Saksa riigi valitseja võimu alla. Reaalsena tundus taas kaks varianti: a)ühendamine Austria Habsburgidest keisri krooni alla, millega oleks kinni peetud ajaloolisest traditsioonist ning loodud Suur-Saksamaa, mille koosseisu oleksid kuulunud ka paljurahvuselises Austrias elavad sakslased; b)ühendamine Preisi Hohenzollernite võimu alla, millisel juhul oleks loodud Väike- Saksamaa, millest oleksid kõrvale jäänud Austria sakslased. 2. Saksamaa ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. Sel juhul tulnuks kukutada
Armulugu Buckinghami hertsogiga moodustab osa Alexandre Dumas vanema romaani "Kolm musketäri" süzeest. Selles asjas pole midagi tõestatud peale nähtavasti armunud Buckinghami meelituste kuningannale. Louis XIII Päikesekuningas Louis XIV Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, mida selle pikkuse tõttu (1643-- 1715) on nimetatud Louis XIV sajandiks. Louis XIV sündis 5. mail 1638. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal, Austria Habsburgidest pärineval kuningannal oli alates 1618. aastast olnud juba mitu kätkenud rasedust, kuningas hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7-aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste
SAJANDI LÕPUL 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS · Saksamaa majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng. Eriti mäetööstuses. · Kaubatootmise tõus ja soodne asend kaubateedel võimaldas kaubanduse jätkuvat edenemist. Suured kaubanduskeskused olid Augsburg, Nürnberg, Frankfurt jt. KIRIK JA VAIMUELU · 6. saj algul katoliku kirik oma hiilguse tipul
kuhugi kadunud. Protestandid asutasid 1608 Protestantliku Uniooni, katoliiklased aga 1609 Katoliku Liiga. Sõda puhkes mais 1618, kui Tsehhis algas Habsburgide vastane mäss, sest Habsburgid ei täitnud tsehhidele ‘majesteedikirjaga’ antud õigusi. Sõja avalöögiks sai Habsburgide poole üle läinud 2 reeturliku tsehhi leitnandi väljaviskamine Praha raekoja akendest. Tsehhi (Böömimaa) lõi Habsburgidest lahku ja hõivas Moraavia. Sõda jagunes mitmeks perioodiks: 1 Tsehhi periood (1618-1623). Tsehhid valisid riigi uueks kuningaks Protestantliku Uniooni juhi Pfalzi kuurvürsti. Keisri ja Katoliku Liiga väed purustasid Valgemäe lahingus 1619 Tsehhi väed ja vallutasid Pfalzi. Katoliiklaste edu muutis murelikuks nii Prantsusmaa, Inglismaa kui Hollandi. 2 Taani periood (1625-1629). Protestantide poolel astus sõtta Taani kuningriik (kuningas
hiilgavatest religioossetest ja kodanlikest tseremooniatest.Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Tänapäeval on plats turistide ja Madridi elanike kogunemiskohaks. Platsi ääristavas sammashallis asuvad poed ja kohvikud. Platsi lõunaküljel asub margiturg. 30.juunil 1680 aastal autodafee kella 7-st hommikul õhtul pimedani hukati 80 õnnetut.Õukond nautis sündmust 12 tundi järjest kohalt lahkumata. Carlos II(1661-1700),Nõiuti,kängus keha ja vaim.Viimane Hispaania Habsburgidest.18 a. abiellus Louis XIV vennatütre Marie-Louise Bourboniga. Kuu aega sepitseti hukkamisrituaali,korraldati isegi mitmeid proove.Tuleriit ümbermõõduga 20 meetrit. Carreño de Miranda - Carlos II (Prado). Claudio Coello - Carlos II. Plaza de España. Linna liikluskeskus (Palacio Real`i lähedal). Väljakult lähtuvad Madridi suurimad tänavad: Calle de la Princesa, Gran Via (Suur Tee), Calle de Bailen. Kaunid pargid. Hispaania ja Madridi kõige esinduslikum sümbol
lõpped poliitilise ülemvõimu pärast peetava sõjana. Erinevad pooled olid Protestantlik Unioon (Saksa väikevürstid, Taani ja Rootsi) ja Katoliiklik Liiga (Saksa-Rooma keiser ja Habsburgide dünastia Hispaania, Saksamaa, Austria, Lõuna-Madalmaad) põhliselt toimus sõda Saksa aladel. Lõpu poole liitus sõjaga ka Prantsusmaa, kes läks Protestantide poolele, sest sel hetkel ei olnud tema jaoks enam oluline usk, vaid riigi hüvang ehk Habsburgidest lahti saamine. Pärast seda sõda pole enam usk nii tähtis, tähtsad on hoopis riigi huvid. Pärast seda sõda loobusid Habsburgid Saksamaa kui rahvusriigi ideest ja tegutsesid edasi ainult Austrias ning Saksamaa killustus umbes 300'ks vürstiriigiks lõplikult, kuni 1871. aastani. Prantsuse revolutsioon 1789-99 Põhjused: Valgustuse levik (absolutism, usuvabadus, sisuste ühinemine), Ameerika
Sekretär, kelle keiser hiljem aadliseisusesse tõstis, sai uueks nimeks Hohenfall – kõrgeltlangenu. Tšehhide eestvõttel moodustatud konföderatsioon (Confoederatio Bohemica) liitis Habsburgide vastu Böömimaa, Määrimaa, Sileesia ja Lausitzi seisused ning Austria evangeelsed linnad. 27. augustil 1619 valisid seisused Prahas uueks kuningaks Pfalzi kuurvürsti Friedrich V, protestantliku uniooni asutanud Fredrich IV poja. See tähendas lahkulöömist Habsburgidest. Päev hiljem, 28. augustil valiti Saksa keisriks Ferdinand II [1619–1637), fanaatiline katoliiklane, kes oli pälvinud juba varem, maahärrana Austria pärusvaldusi (Steiermark, Kärnten ja Krain) rekatoliseerides, protestantide õgija (sks Protestantenfresser) hüüdnime. Tekkinud vastasseis vallandas paratamatult sõja. 1.Böömi sõda(1618-1624)- Sõja alguses ei olnud protestantid edukad. 1620 saavutasid katoliku liiga sõjavägi Praha väravate juures täieliku võidu
ei olnud kuhugi kadunud. Protestandid asutasid 1608 Protestantliku Uniooni, katoliiklased aga 1609 Katoliku Liiga. Sõda puhkes mais 1618, kui Tsehhis algas Habsburgide vastane mäss, sest Habsburgid ei täitnud tsehhidele ‘majesteedikirjaga’ antud õigusi. Sõja avalöögiks sai Habsburgide poole üle läinud 2 reeturliku tsehhi leitnandi väljaviskamine Praha raekoja akendest. Tsehhi (Böömimaa) lõi Habsburgidest lahku ja hõivas Moraavia. 28 Sõda jagunes mitmeks perioodiks: 1. Tsehhi periood (1618-1623). Tsehhid valisid riigi uueks kuningaks Protestantliku Uniooni juhi Pfalzi kuurvürsti. Keisri ja Katoliku Liiga väed purustasid Valgemäe lahingus 1619 Tsehhi väed ja vallutasid Pfalzi. Katoliiklaste edu muutis murelikuks nii Prantsusmaa, Inglismaa kui Hollandi. 2. Taani periood (1625-1629)
Granada kartuuside kiriku käärkamber ( 1727- 64 ). BAROKK AUSTRIAS JA SAKSAMAAL. ROKOKOO Nagu öeldud, omandas barokkarhitektuur igal maal pisut erinäolise ilme. Austria arhitektuuris oli barokiajastu kõige säravamaks perioodiks peale gootikat. Sellel õitsengul oli mitu põhjust. Ennekõike on barokk religiooniga ja isepärase müstilisusega seotud kunst. Tema õitseng Austrias järgnes Trento kirikukogule ( 16. saj. keskel ), Austria tollastest valitsejatest, Habsburgidest, said innukad vastureformatsiooni toetajad ja kunstimetseenid. Pärast türklaste lüüasaamist Viini piiramisel 1683. a. vallutas maad vabanemise eufooria, mis avaldus ka arhitektuuris ja kunstis. Austria barokile on omased ebareeglipärased kontuurid, vormide küllus ja ornamentide rohkus, millega taotletakse eelkõige liikumist ja dünaamikat. Iseloomulikud on musta, valge ja kulla kontrastid. Esimese arhitektina tõi austria barokile kuulsust J. B. Fischer von Erlach
annaabi.ee 
