Cassowary. · Kliima muutused suhteliselt lühiajalised. Tänapäeva liikide levik on ka minevikus toimunud kliima muutustega seotud. Nt pleistotseeni (jää aja ajastu) 1,8 mln aastat tagasi kliimamuutus. Madalate temp kohastumus kõrgmägede isoleeritud taskud (arktiline alpide tasku), seal kasvab sageli vaid üks liik. · Lokaalsed kk-d e habitaat (kasvuala) pakub unikaalseid tingimusi liigilevikuks. Nt on olemas sellised seeneliigid, mis kasvavad vaid kriidipaljandikud. · Kunagiste populatsioonide lausleviklate jäänukid ehk reliktid. Nt nunataktid alpi rododendorn kasvab jääst vabaks jäänud mägede tippudel ehk munataktidel. Tänapäeval hangitakse infot kunagiste liikide kohta järve põhjast võetud proovide
Mandrite ränne. Bioloogid avastasid. Nt lennuvõimetud linnud L-Am Tinamou, Rhea; Aafrikas Jaanalind; Indoneesias Kiwi; Austraalias Emu ja Cassowary. Kliima muutused suhteliselt lühiajalised. Tänapäeva liikide levik on ka minevikus toimunud kliima muutustega seotud. Nt pleistotseeni (jää aja ajastu) 1,8 mln aastat tagasi kliimamuutus.Madalate temp kohastumus kõrgmägede isoleeritud taskud (arktiline alpide tasku), seal kasvab sageli vaid üks liik.Lokaalsed kk-d e habitaat (kasvuala) pakub unikaalseid tingimusi liigilevikuks.Nt on olemas sellised seeneliigid, mis kasvavad vaid kriidipaljandikud. Kunagiste populatsioonide lausleviklate jäänukid ehk reliktid. Nt nunataktid alpi rododendorn kasvab jääst vabaks jäänud mägede tippudel ehk munataktidel.Tänapäeval hangitakse infot kunagiste liikide kohta järve põhjast võetud proovide uurimisel (kõik õietolmud on erineva kujuga, gernist võetud).Parallelism evolutsiooniliselt ühtmoodi kulgemine
7) Milliseid andmeid kasutatakse pop-i elujõulisuse analüüsis ja kuidas neid saab? PVA-s kasutatakse statistilisi andmeid, nagu isendite vanuseline osakaal populatsiooni struktuurist erinevate aastate jooksul. Andmeid pea koguma (vähemalt 10. aastat) ning neid saab andmebaasidest, kui sinna on kantud, või peab ise teostama seiret ning jälgima liigi arvukuse muutusi ja vanuselist koosseisu. 6. Elupaik, elupaigavalik, metapopulatsioonid Mõisted: Elupaik e eluase e habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; selliste tingimustega ala. Ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad liigil seda asustada, paljuneda ja ellu jääda. Eluapik on ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada, seal ellu jääda ja paljuneda. Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik)
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja
Gradientanalüüs (ordinatsioon) meetodite kogum, mille eesmärk on tuvastada populatsioonide või taimekoosluste karakterisikute seas keskkonnateguritega. Otsese g-i puhul reastatakse (ordineeritakse) liigid või kooslused kasvukohategurite mõõmise tulemuse alusel; kaudse g-i puhul reastatakse nad indeksite järgi, mis väljendavad kas nende asendit vaadeldava gradiendi piires või nende omavahelisi sarnasussuhteid. Habitaat autökoloogias sama, mis elupaik. Haljastus kultuurmaistu looduslik või inimtekkeline taimkate, mis toimib keskkonnakaitseliselt ja esteetiliselt. Eristatakse asula-, tööstus-, kalda- ja teeäärset haljastust. Haljasvöönd e. roheline vöönd asulaid ja tööstusettevõtteid vööna ümbritsev looduslike ja poollooduslike metsade, parkide jm. taimkattega alade kogum, mis talitleb kultuurmaistus kompensatsioonialana ning mida saab kasutada puhkuseks.
annaabi.ee 
