Sangaste mõis
Keerdokkaline mänd kasvas pea 30 m kõrguseks. Seedermännid ei läinud kasvama. Katsetati
ka ameerika lehist ja läänelehist-- kokku istutati sadu puid, mida tänaseks pole kahjuks enam
säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde
istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik
tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne
vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri
maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök,
punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas
omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju,
ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat
puu ja põõsaliiki ning vormi